Kolga-Jaani kihelkond

Kolga-Jaani kihelkond (sks Kirchspiel Klein-St. Johannis), hõlmas ajaloolisel Viljandimaal ligikaudu nüüdse Kolga-Jaani valla, asudes Põltsamaa, Pilistvere, Suure-Jaani ja Viljandi kihelkonna vahel, kaguosas oli ühine piir Tartumaa Rannu kihelkonnaga. Kolga-Jaani kujunes Nurmekunde ja Mõhu muinasmaakonna lõunaosast. Liivimaa Ordu valitsemise ajal kuulus Põltsamaa komtuurkonda. Esimest korda on seda kirjalikes allikates mainitud 1559. aastal Kõrve (Corpes) nime all. Iseseisvaks koguduseks sai varem Põltsamaa abikogudusena tegutsenud Kolga-Jaani 1639.

19. sajandi viimasel veerandil oli Kolga-Jaani kihelkonna alal neli valda: Võisiku, Soosaare ja Paenasti (ka Painaste, Paenaste) vald ning Kolga-Jaani kirikuvald. Kolga-Jaani kirikumõis oli omal ajal üks suuremaid Eestis. Enamik sellest jäi kümmekond kilomeetrit kirikust eemale ja oli Kirikuvalla nime all jaotatud ligi 40 rendikohaks. Soosaare ja Paenasti vald ning Kolga-Jaani kirikuvald liitusid 1892 Soosaare vallaks. Lisaks olid kihelkonnas Uue-Võidu valla lahustükid (Parika küla ja Kalle asundus) ning Vana-Võidu valla eraldi seisvad osad (Oiu küla ja Oja talu). Nimetatud vallad kuulusid Viljandi kihelkonda. 1927 liideti kihelkonna põhjatipus asunud ja Võisiku valla koosseisu kuulunud Võisiku asundus Vana-Põltsamaa valla külge. 1939. aasta omavalitsuste reformi tulemusel Soosaare vald kaotati, selle alad ühendati Võisiku vallaga. Võisiku asundus ja Esku küla kuulusid Põltsamaa valla alla, Paenasti küla liideti Kõo vallaga ning Oti ja Oiu küla said Tänassilma valla osaks. Kolga-Jaani kihelkond kaotati 1950, Võisiku valla alad arvati Põltsamaa rajooni koosseisu.

Asustus ja majandus

Kolga-Jaani kirikuõpetaja Villem Reimani pere. 20. sajandi alguses

Kolga-Jaani kihelkonnakooli õpilased ja õpetajad (1912)

Naaberasualadest eraldi, metsade ja soode taga asunud Kolga-Jaanis oli 16.–19. sajandil suur iive ja suhteliselt tihe asustus, hoogsasti tehti uudismaad (rajati peamiselt vabadikukohti). Kolga-Jaani elu edenemisele aitas kaasa Rõika-Meleski peeglivabriku rajamine Võisiku mõisa maal 18. sajandi lõpus, mis kujunes Eesti 19. sajandi alguse suurimaks käitiseks. Kihelkonna keskuseks kujunes kiriku ümber tekkinud Kolga-Jaani alevik. Siinset vaimuelu on mõjutanud 20. sajandi vahetusel pastoriks olnud Villem Reiman. Rahvastikust kuulus valdav enamik luteri kirikusse. Samas oli märkimisväärselt suur ka õigeusuliste osa, 1840. aastail siirdus 25,5% elanikest õigeusku, 1872 valmis Lalsi külas õigeusu kirik. 1860.–70. aastail rändas talupoegi Venemaale. Talusid osteti 1860. aastate lõpust aastani 1874. 19. sajandi lõpus hakkas arenema piimakarjandus. Loodi ühistuid ja põlluseltse. Sajandialguse majanduskriis avaldas mõju tööstusele – Meleski klaasivabrik pankrotistus. 1920. aastaid iseloomustab maareformi läbiviimine, mille käigus võõrandati endised aadli- ja riigimõisad ning jagati välja uusasunikele. 1928. alanud ülemaailmne majanduskriis mõjutas ka Kolga-Jaani kihelkonda, Rõika tööstused läksid müüki, Meleski klaasivabrik töötas ebarütmiliselt.

Paistu kihelkonna kirikud ja kogudused

Kihelkonnakirik on Kolga-Jaani Johannese kirik, kus tegutseb EELK Kolga-Jaani Johannese kogudus. Lalsi külas asub EAÕK-ile kuuluv Kolga-Jaani Apostliku-Õigeusu Püha Nikolai kirik.  

Paistu kihelkonna mõisad

Kihelkonnas paiknes 4 mõisat: 1 kirikumõis ning 3 rüütlimõisast peamõisat. Lisaks veel 4 karjamõisat.

Viljandimaa kihelkonnad

Helme I Kolga-Jaani I Kõpu I Paistu I Pilistvere I Põltsamaa I Suure-Jaani I Tarvastu I Viljandi

Kirjandus

Välislink

EE 12, 2003; muudetud 2013