Kolga-Jaani vald

Kolga-Jaani valla üldandmed
Elanike arv (2011) 1309
Pindala  312,35 km2
Asustustihedus 4,1 elanikku km2 kohta
Vallavanem Kalevi Kaur
Maakond Viljandimaa

Kolga-Jaani vald, 2. järgu haldusüksus, moodustatud 19. XII 1991, asub Viljandimaa kirdeosas Võrtsjärvest põhjas, Võrtsjärve madaliku voorestatud keskosas.

Valla keskus asub Kolga-Jaani alevikus.

Valda läbib Põltsamaa jõgi ja Viljandi–Tartu maantee.

Valla naaberomavalitsusteks on Kõo, Suure-Jaani ja Viljandi vald Viljandi maakonnas, Rannu, Puhja ja Laeva vald Tartu maakonnas ning Puurmani ja Põltsamaa vald Jõgeva maakonnas.

Kolga-Jaani piirkond kuulub Suure-Jaani konstaablijaoskonna teeninduspiirkonda. Vallas on 4 avaliku internetipunkti.

Valla sümboolika

Vapp. Hõbedasel damaskeeritud kilbil on sinine nurgaruut, milles hõbedane kotkapea kuldse noka ja oreooliga. Pühapaistega kotkas on evangelist Johannese tunnus. Seega viitab nurgaruudus (kolkas) asuv kotkapea otseselt valla nimele.

Lipp. Valla lipu valgel kangal on vardapoolsest servast lehviva serva keskele ulatuvsinine teravik, milles Kolga-Jaani valla vapi tunnus – valge kotkapea kollase noka ja oreooliga. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:9 ning normaalsuurus 105×135 cm.

Kolga-Jaani valla aukodanikud

Aasta Nimi
2008  
2009  
2010  
2011 Jüri Kask
2012  
2013 Hillar Taska

Asustus ja rahvastik

Kolga-Jaani valla külade skeem

Kolga-Jaani vald on rahvaarvult Viljandi maakonna kümnes ja pindalalt neljas omavalitsusüksus. Valla inimasustustega alad asuvad suurte rabade ja soode vahel. Praktiliselt on hõivatud kõik tööd tegevad inimesed, osa käib tööl vallast väljaspool või välismaal. Suremus on suurem kui sündivus. Iseloomulik on suhteliselt paikne elanikkond, inimesi pole juurde tulnud ka kolhoosi ajal, sest tegemist on soode vahel ja keskusest kaugel asuva ääremaaga. Asustus on hõre.

Kolga-Jaani vallas on 1 alevik ja 15 küla.

Alevik: Kolga-Jaani

Külad: Eesnurga, Järtsaare, Kaavere, Lalsi, Leie, Lätkalu, Meleski, Odiste, Oiu, Oorgu, OtikülaParika, Taganurga, Vaibla, Vissuvere

Vaata Kolga-Jaani valla elanike arv asulati

Loodus

Maastikku ilmestavad loode–kagu-sihilised väikevoored (Kolga-Jaani voorestik, Uuetoa voor), asustus on peamiselt voortel, voortevahelised nõod on soostunud. Kolga-Jaani vald kuulub ühte Eesti enim soostunud piirkonda. Suurematest soodest asuvad Kolga-Jaani vallas Parika raba lõunaosa, Põltsamaa raba lääneosa ning Soosaare raba (valla põhjaosas). 

Valla idaosas voolab Põltsamaa jõgi, lõunaosas kulgeb piir piki Emajõge, valla territooriumil on veel Leie peakraav, Oiu peakraav (12,5 km), Soosaare peakraav (10,8 km), Meleski oja (10,7 km), Odiste peakraav (9,3 km), Valgeoja (7 km).

Ettevõtlus ja transport

Ettevõtlus ja tööturg. Suurettevõtteid vallas pole, majanduselu baseerub põhiliselt põllumajanduslikul tootmisel, tegeletakse turba tootmisega ja puidutöötlemisega, ning põhiliselt Võrtsjärve ääres turismi ja puhkemajandusega; suurim tööandja on kohalik omavalitsus.

Vallas on arvestatav turbavaru, leidub ka kruusa ning liiva. Turvast kaevandatakse Tässi ja Soosaare turbatootmisaladelt (AS Kraver) ning Parika turbatootmisalalt (AS Ramsi Turvas). Turba pakkimisega tegeleb AS Mikskaar. Kruusa ja liiva kaevandatakse Pihlaka ja Mustassaare karjääridest (OÜ Sakala Teed). Tegeldakse ka puidu töötlemise (erametsades on suurim osatähtsus hall-lepikutel, riigimetsades männikutel).

Muud äriühingud on OÜ Nurmberg Ehitus, OÜ Levax JK (kaubandus). Tuntud on Leie Hoiu-Laenuühistu. Valla allasutus on MA Sovel, mis tegeleb soojusenergia tootmise ja müügiga valla allasutustele ning elanikonnale.

Põllumajandusettevõtted on OÜ Koorti Kartul, OÜ Mahe Kati, OÜ Lalsi Agro, Eeriksaare talu (OÜ ML Eeriksaare), Jürijaagu taluKalle-Aaso talu, Källusaare talu, Krassi talu, Nõmme talu, Parika talu, Tillo talu, Tässi talu, Vadi talu. Võrtsjärvel tegutsevad kalurid

Teedevõrk. Valda läbib kaks riigimaanteed: Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme ja Viljandi–Põltsamaa. Ülejäänud riigiteed on lokaalse tähtsusega: KaavereLeie (8,8 km, kruusatee), LalsiKaavere (3,3 km, kruusatee), Kolga-Jaani–Leie (16 km, tolmuvaba), LalsiVaibla (11,7 km, kruusakate), Päovere tee (3 km, asfaltkate), KõoKolga-Jaani (19 km kruusakate), Kolga-Jaani–Oiu tee (15,7 km, kruusakate) ja Laane tee (1 km, kruusakate). Kohalikke teid ja tänavaid on vallas ligikaudu 40 kilomeetrit, sellest umbes 33 kilomeetrit on kruusakattega, 5 kilomeetrit tolmuvaba ja 344 meetrit asfaltteed. Lisaks on valla territooriumil 42 kilomeetrit metsateed.

Haridus, kultuur ja tervishoid

Kolga-Jaani vallas on kaks põhikooli (Kolga-Jaani ja Leie), neli raamatukogu (Kolga-Jaani, Leie, Oiu ja Meleski) ning kaks lasteaeda (Kolga-Jaani ja Leie), kaks noortekeskust (Kolga-Jaani ja Leie), rahvamaja (Kolga-Jaani), külamaja (Meleski), spordihoone (Kolga-Jaani) ja kaks kalmistut asukohaga Kolga-Jaanis ja Lalsis.

Kolga-Jaani valla leht ilmub 2 korda aastas.

Ühistegevust kannavad Kolga-Jaani Villem Reimani nimeline Rahvamaja, Villem Reimani Kolleegium, Kolga-Jaani Maanaiste Selts, Kolga-Jaani LIONS-klubi, Kaavere Küla Selts, Meleski klaasiajaloo selts ja Vaibla Külaselts.

1987. aastast korralatakse Villem Reimani päeva (mai lõpus), aastast 2007 Kolga-Jaani valla küladepäeva (juuli 3. laupäev), traditsiooniline sügislaat toimub septembri 2. laupäeval.

Vallas on kaks perearstikeskust (Kolga-Jaani ja Leie), hambaravikabinet, hooldekodu ja sotsiaalmaja.

Huviväärsused ja turism

Kolga-Jaani Johannese kirik

Valla idaossa ulatub Alam-Pedja looduskaitseala, kaguosas on Kivisaare liigikaitseala, edela- ja lääneosas Oja liigikaitseala ja Parika looduskaitseala (osaliselt). Valla piiresse ulatub Võrtsjärve hoiuala. Looduskaitsealused on ka Soosaare põlispuude rühm (1,8 ha; Järtsaare külas), Ahuoja rändrahn ehk „Kalevipoja tool” Lalsi külas, Ristivälja rändrahn (ohvrikivi; Parika külas) ja Liivassaare rändrahn (Taganurga külas).

Arhitektuurimälestised on Kolga-Jaani Johannese kirik koos kirikuaia, kabeli ja pastoraadis asuva Villem Reimani toaga ning Kolga-Jaani õigeusu Nikolause kirik (Lalsi külas), Rõika peeglivabriku veskihoone, veski tamm ja ait (Lalsi külas), Meleski klaasivabriku hoone (Meleski külas, praegu on seal era-klaasimuuseum). Huviväärsed on ka Kolga-Jaani ja Lalsi kalmistu, Vabadussõja mälestussambad Kolga-Jaanis ja Lalsi külas, August Annisti sünnimaja (Leie küla), Laashoone (Lalsi küla; koht, kus 18. sajandil asus klaasikoda).

Võrtsjärve põhjarannik on tuntud kui puhkepiirkond, olulised keskused on Ulge puhkeala (Oiu ja Leie vahel), Vaibla rand, Jõesuu puhkeala ja Oiu sadam.

Ajalugu

Kolga-Jaani piirkond on asustatud keskmisest kiviajast, vooretel on kaevatud mitut asulakohta. 13. sajandi alguses oli ala Nurmekunna ja Mõhu muinasmaakonna lõunaosa, piiriks oli Põltsamaa jõgi. Liivimaa Ordu ajal kuulus Põltsamaa komtuurkonda, aastani 1639 oli Põltsamaa abikogudus, seejärel iseseisev kihelkond, mis 1892. aastast jagunes kaheks vallaks – Soosaare ja Võisiku. 1939. aasta reformiga need liideti ja tekkis Võisiku vald, osa territooriumist sai Kõo, Oti ja Oiu küla aga Tänassilma valla osaks. 1945 moodustati Võisiku valla territooriumil Kolga-Jaani, Lalsi ja Vissuvere külanõukogu. 1950 Võisiku vald likvideeriti, kolm külanõukogu arvati Põltsamaa rajooni koosseisu. 1954 liideti Vissuvere Kolga-Jaani külanõukoguga. 1963 likvideeriti Põltsamaa rajoon, Kolga-Jaani ja Lalsi külanõukogu ühendati Viljandi rajooniga. 1976 liideti Lalsi külanõukogu Kolga-Jaaniga. Nõukogude ajal oli vallas kaks kolhoosi: Kolga-Jaani ja Leie. Eesti taasiseseisvudes sai Kolga-Jaani vald 19. XII 1991 omavalitsuse staatuse ning hõlmab enamiku omaaegsest kihelkonnast, välja arvatud Võisiku piirkond, mis kuulub Põltsamaa valda.

Kolga-Jaani Perenaiste Selts

Kolga-Jaani Villem Reimani ausamba avamine

Kolga-Jaani Põllumeeste Seltsi koosolek

Välislink

EE 12, 2003; muudetud 2013