Liplapi aianduskool

Liplapi aianduskooli põhihoone

Liplapi aianduskool, omaaegne talu Halliste kihelkonnas, nüüdses Halliste vallas Uue-Kariste tee ääres. Talus tegutses 1910–27 Eesti ja kogu Venemaa esimene omataoline aiatöö- ja majapidamiskool. Kooli rajajaks ja juhatajaks oli sama talu perenaine kutseharidustegelane Marie Sapas, kes oli omandanud Tartus koduõpetaja kutse, õppinud aiandust Soomes ja praktiseerinud Saksamaa aianduskoolides.

Kooliloli hea õppebaas (viljapuu-, marja-, köögivilja- ja lilleaed, mesila, park) ning asjatundlikud õpetajad. Õppetöö koolis kestis seitse kuud, algas aprillis ja lõppes saagi koristamisega oktoobris. Igal aastal kogus Liplapil aiandus-, mesindus-, kodumajandus- ja söögitegemistarkusi 20–24 tüdrukut. Kool lõpetas tegevuse majanduslike raskuste tõttu, kokku sai seal hariduse 568 neidu.

Hiljem tegutses sama suunitlusega kool Kamara koolis ning edaspidi Abja mõisahoones aastatel 1930–46 mitmesuguste nimede all: Halliste kodumajanduse täienduskool (Abjas), Abja kodutööstuskool, Abja kodumajapidamiskool.

Liplapi häärber (ehitatud 1900/1911) oli tüüpiline historitsistlikus laadis talumaja, milliseid 19. sajandi keskpaigast alates ehitati Halliste kihelkonnas hulgaliselt. Kahekorruselise hoone pindala oli umbes 250 m2, selles oli 15 eluruumi. Halliste kihelkond oli esimesi piirkondi, kus hakati talusid päriseks ostma, ning rehihoonete asemel moodsaid elamuid ehitama. Nüüdseks hävinud koolihoone asukohta meenutavad palgilaadsed lehtmetsatukad. Koolist on säilinud tüdrukute internaadihoone ning triiphoone korsten, mille kõrval kasvab haruldane punane tamm.

Mälestuskivi (1981).

Neiud õppeköögis

Õpilased aias tööl

Õpilased aias tööl

Õppematerjalid

M. Sapas. Liplapi Aiatöö ja Majapidamise kursused naesterahvastele 1. aprillist - 15. oktobrini : [õppekava]. Tartu, 1914

Kirjandus