maapirn

Maapirni mugulad

Õitsev maapirn

maapirn, ka mugul-päevalill, topinambur (Helianthus tuberosus), Põhja-Ameerikast pärinev mugulpüsik päevalille perekonnast. Kasvab 1,2–3 m kõrguseks, õisik kollane, valge või violetne, läbimõõt kuni 10 cm, vili seemnis. Eestis kasvatatakse maapirni aedades, enamasti ilu­taimena. Mulla sees olevate võsundite tipus moodus­tuvad korrapäratu kujuga mugulad (mass 10–100 g), need sisaldavad 20–30% üsna proteiinivaest kuiv­ainet, milles on peale teiste süsivesikute 17–20% inuliini; toiteväärtuselt sarnanevad mugulad kartu­liga. Mugulaid söödetakse põllumajandusloomadele nagu kartulitki, sigade jaoks pole neid vaja aurutada. Hoidlas ja kuhjas säilivad mugulad halvasti, kuid mullas talvituvad hästi (ka Eestis), seal kaotavad nad kibeda maitse ning on seega kevadel maitsvamad kui sügisel. Rohke inuliini tõttu soovitatakse maapirni dieettoiduna suhkruhaigetele.

Välislingid

VE, 2006; EME 2, 2009 (S. Tölp); muudetud 2011