Mereste, Uno

Uno Mereste (27. V 1928 Tallinn – 6. XII 2009 Tallinn), majandusteadlane, majandusdoktor (1972), Eesti Teaduste Akadeemia liige humanitaar- ja sotsiaalteaduste alal (1994).

Lõpetas 1946 Tallinna Rahandustehnikumi,1950 Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna rahanduse erialal, 1954 Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) geograafia osakonna ja 1958 Moskva G. Plehhanovi nimelise Rahvamajandusinstituudi aspirantuuri. Majanduskandidaat (1961, Moskva), väitekiri „Nähtuse absoluutse juurdekasvu tegurite vahel jaotamise probleem ja selle lahendamine majandusstatistikas” ja majandusdoktor (1971, Eesti NSV TA), väitekiri „Indeksimeetodi rakendamine majandusanalüüsis. Teoreetilis-metooodiline uurimus”.

Oli 1950–54 Tallinna Rahanduse ja Krediidi Tehnikumi eriainete õpetaja, 1954–64 TRÜ majandusteaduskonna vanemõpetaja ja dotsent, 1964–92 Tallinna Tehnikaülikooli statistika (aastani 1975 statistika ja raamatupidamise) kateedri juhataja (aastast 1973 professor), 1992–97 teoreetilise majandusteaduse ja metodoloogia instituudi sotsiaalstatistika professor, aastast 1997 emeriitprofessor.

1967–82 Eesti Teadus- ja Tehnikaühingute Nõukogu Ökonoomika Komitee esimees, 1982–87 Eesti Majandusteaduse Seltsi esimees, 1989–92 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee ja Eesti Majandusministeeriumi nõunik majandusreformide ettevalmistamise ja käivitamise alal. Kuulus IME probleemnõukogusse. Osales Eesti rahasüsteemi taasloomises ja rahapoliitika kujundamises, oli 1992–98 Eesti Panga Nõukogu esimees. Eestimaa Rahvarinde I kongressi juhatuse ja 1988–89 Eesti Rahvavolikogu liige. Valiti 1992 Mõõdukate nimekirjas Riigikokku, Reformierakonna asutajaid (1994), oli VIII ja IX Riigikogu liige.

Avaldanud uurimusi statistika üldteooria, majanduse analüüsi, teoreetilise ja matemaatilise geograafia, demograafia ja eesti oskuskeele alalt. Loonud superindeksite teooria ja efektiivsusvilja teooria ning majanduse kompleksnähtuste maatriksmodelleerimise ja automatiseeritud analüüsi teoreetilised alused, sõnastanud mitmekeelsete terminoloogiasõnastike koostamisel rakendatava ületusprintsiibi. Tegelenud geograafiateaduse üldolemuse ning erinevate geograafiateaduste iseseisvuse teoreetiliste probleemidega. Suurteoseks on ainuautorina koostatud esimene eestikeelne majanduse üldleksikon, mis sisaldab üle 20 000 artikli (Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003). Avaldanud üle 550 teadustrükise ja aimeartikli, sh 40 raamatut ja brožüüri.

Estonian Business Schooli audoktor (1998), Eesti Geograafia Seltsi auliige (2000).

Avaldanud mälestusi: „Toimunust ja kaasaelatust” (1. ja 2. osa, 2003 ja 2004), „Herilaspesa” (2005), „Riigikogu ja Eesti Panga aastad” (2008), „Vihmapiisad” (2009).

Tunnustusi

  • A. Veimeri preemia (1978)
  • Eesti NSV riiklik preemia (1987)
  • Valgetähe III klassi teenetemärk (1997)
  • Eesti Teaduste Akadeemia medal (1998)
  • Wiedemanni keeleauhind (1999)

Töid

  • Majandusliku analüüsi mõisteid ja meetodeid (1965)
  • Võrkanalüüs majandusettevõtete juhtimises (1967)
  • Rahvastikuteadus ja rahvaloendus (1969)
  • Statistika üldteooria (1975)
  • Arvjoonised (1983, koos M. Saareperaga)
  • Kompleksanalüüs ja efektiivsus: tootmise majandusliku tõhususe maatriksmodelleerimisel põhinev kompleksanalüüs automatiseeritud andmetöötlussüsteemis (1984)
  • Современная география: вопросы теории (1984, koos S. Nõmmikuga)
  • Süsteemkäsitlus: Süsteemsest mõtlemisviisist majandusnähtuste käsitlemisel (1987)
  • Majandusanalüüsi teooria (1987)
  • Mis on isemajandamine (1989)
  • Eesti-inglise majandusterminite seletussõnastik (1992)
  • Virolaissuomalais-englantilais-saksalais-venalainen pörssisanakirja (1994, koos U. Liivakuga)
  • Aktuaalne majandusleksikon: käsumajanduselt turumajandusele üleminekuaja mõistestik (1999)
  • Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü: artikleid ja lühiuurimusi (2000)
  • Õigusloome radadel: õigusalaseid artikleid (2001)
  • Majandusleksikon, 1. ja 2. osa (2003)
  • Elamisväärse iseseisvuse taastamisel: majanduspoliitilisi kirjutisi aastaist 1992–2002 (2003)

EE 14, 2000; ETeadBL 2, 2005; muudetud 2014