mutt (imetaja)

Euroopa mutt

mutt (Talpa; ingl Mole, vn крот), Euraasia putuktoiduliste imetajate pe­rekond mutlaste sugukonnast; 12 liiki. Mutid on kohastunud elama pinnases: kere on ruljas, väljapoole pööratud „peopesadega” ja tugevate küünistega eeskäpad labidjad; silmad tillukesed ja karvastikku peitunud, mõnel liigil on nad kaetud membraaniga; kõrvalesti ei ole. Karvastu on tihe ja sametjas. Pikk ninamik lõpeb kärsaga. Kärsal, sabal ja jalgadel on kompimiskarvad ehk vibrissid. Mutid toituvad selgrootuist, neid otsi­des uuristavad eesjäsemetega pikki käike.

Perekonna tuntuim liik on euroopa mutt (T. europae; vn eвропейский крот, ingl European Mole), tüvepikkus 12–16 cm, sabapikkus 2–4 cm, mass 80–120 g. Kuigi silmad on tal üliväikesed, on ta täiesti nägemisvõimeline. Euroopa mutt on tüüpiline leht­metsade ja niitude asukas, kelle levila ulatub põhjas kesktaigani, lõunas stepini. Soodsas pinnases uuristab maad kuni 20 cm minutis. Te­gutseb järjest 3–4 tundi, seejärel puhkab sama kaua. Tema urusüsteem on ulatuslik ja keerukas, sageli mitmekorruseline. Alalised urud võivad paikneda sügavamal kui 1 m. Magamiskambrid on soojaks vooderdatud. Tema tegutsemist reedavad pinnasel paiknevad iseloomuilikud koonusjad mullahunnikud. Mõne hunniku keskel on auk – selle kaudu käib loom urustikust välja. Pesakonnas on 2–9 poega (keskmiselt 3–4 poega), vastsündinud on paljad ja pimedad. Sööb vihmausse (talvel 90% toidust), putukate vastseid, limuseid jm. Loob ka toiduvaru (kogub vihmausse, muutes nad liikumisvõimetuks: ham­mustab keha eesotsa ära). Mõnel pool on muti nahad hinnas ja ta on karusloom. Eluiga kuni 7 aastat.

  • Eestis on levinud euroopa mutt. Meil poegib ta mais-juunis. Elab tavalisena aedades, heinamaadel ja karjamaadel. Mutimullahunnikud võivad segada kõlvikute harimist.

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • D. W. MacDonald, P. Barrett. Euroopa imetajad. Tallinn, 2002
  • A. Kirk. Eesti imetajad. Õppevahend bioloogiaosakonna üliõpilastele. Tartu,1990

Välislingid

EE 6, 1992; muudetud 2011