Oja, Tõnu (näitleja)

Tõnu Oja (4. VII 1958 Tallinn), näitleja. Eesti Teatriliidu (1983) ja Eesti Näitlejate Liidu liige (1993). Rein Oja vend, Kaarel Oja ja Pääru Oja isa.

Lõpetas 1976 Tallinna 2. keskkooli ja 1980 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Töötanud 1980–97 Tallinna Linnateatris (1996–97 ka kirjandusala juhatajana) ja aastast 2002 Eesti Draamateatris, vahepealsetel aastatel vabakutselisena. Teinud lavastusi (Andrus Kivirähki „Kakand ja kakand” ning „Hiired pööningul”, 1998 ja 2001 Endlas). Mänginud filmides („Jäljed”, 1964; „Pihlakaväravad”, 1981; „Sügis”, 1990, kõik Tallinnfilm; „August 1991”, 2005, Eesti Televisioon; „Taarka”, 2008, Exitfilm; „Kirjad Inglile”, 2011, F-Seitse; „Elavad pildid”, 2013, Exitfilm), telelavastustes (lastesari „Pätu”, 1990, ka lavastaja; „Intermezzo”, 1997), kuuldemängudes („Veevoog”, 1991; „Täna hommikul”, 1997; „Kas kuulete…?”, 2000; „Aabitsa kukk”, 2006; „Laviin”, 2010, näitlejaauhind) ja teleseriaalides („Pehmed ja karvased”, 2001–13; „Tuulepealne maa”, 2008). Esinenud Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni laste‑ ja meelelahutussaadetes (olnud ka stsenarist, lavastaja ja saatejuht), esitanud raadios järjejutte ja luuletusi. Lugenud teksti muinasjutufilmides, dubleerinud ja andnud hääle tegelastele animafilmides („Leiutajateküla Lotte”, 2006, Eesti Joonisfilm; „Lumekuninganna”, 2012, Wizart Animation, Inlay Film). Tõlkinud näidendeid (pseudonüüm Laur Lomper) ja muusikale (Claude-Michel Schönbergi ja Alain Boublili „Hüljatud”, koos Villu Kanguriga, tõlkeauhind), kirjutanud teatriartikleid, luuletusi ja laulusõnu (ansamblid Zorbas, L’Dorado, Kuldne Trio jt).

Autasud

  • Meesnäitleja auhind 1999
  • Ansamblipreemia 2001
  • Aleksander Kurtna nimeline auhind 2002 (koos Villu Kanguriga)
  • II preemia ja festivalidirektorite eripreemia Kaunase rahvusvahelisel monolavastuste festivalil „MonoBaltija” 2009
  • Grand prix Riia rahvusvahelisel monolavastuste festivalil „Zvaigzne” 2009
  • Parima meesnäitleja eripreemia rahvusvahelisel soome-ugri teatrite festivalil „Majatul” 2010
  • Raadioteatri näitlejaauhind 2011
  • Valgetähe IV klassi teenetemärk (2012)

Osi

  • Kotipoiss (Saluri Poiste sõidud, 1978, diplomilavastus Draamateatris)
  • Pakk‑rätsep (Traadi ja Karusoo Puud olid, puud olid hellad velled, 1979, diplomilavastus Noorsooteatris)
  • Tom (Williamsi Räägi minuga…, 1981)
  • Kusti ja Üliõpilane (Lutsu KapsapeaKalevi kojutulek, 1983)
  • Oleg Krõlov (Kazantsevi Vana maja, 1983)
  • Georg Aadniel Kiir (Lutsu, Komissarovi ja Orro Kevade, 1984)
  • Philip (Goldmani Lõvi talvel, 1985)
  • Billy Bibbit (Wassermani Lendas üle käopesa, 1985)
  • Christopher Robin või Puhh (Milne’i, Oja ja Kanguri Christopher Robin ja tema sõbrad, 1987, ka lavastaja)
  • Fass (Campbelli Skangpoomijad, 1988)
  • Hamlet (Stoppardi Rosencrantz ja Guildenstern on surnud, 1989)
  • Faz (Campbelli Vana kuningas Cole, 1990, ka tõlkija koos Villu Kanguriga)
  • Phillip (Kessleri Orvud, 1991, ka tõlkija)
  • Perdican (Musset’ Armastusega ei vallatleta, 1991)
  • Frank (Frieli Imearst, 1992)
  • Tybalt (Shakespeare’i Romeo ja Julia, 1992)
  • Fleming (Horovitzi Öö-öö, 1993)
  • Giles Ralston (Christie’ Hiirelõks, 1993)
  • Nikolai Ivanovitš Triletski (Tšehhovi, Adabašjani ja Mihhalkovi Pianoola ehk Mehhaaniline klaver, 1995)
  • Gustav (Rohumaa ja Tuulingu Ainus ja igavene elu, 1996)
  • Tõnu (Kivastiku Peeter ja Tõnu, 1997 Von Krahli Teatris)
  • Osvald Koger (Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest, 1998 Tallinna Linnateatris)
  • Victor (Vitraci Victor ehk Laste võim, 1998 Vanalinnastuudios, ka tõlkija)
  • Harold (Kivastiku Õnne, Leena!, 1999 Vanemuises)
  • Albin (Hermani La Cage aux folles ehk Linnupuur, 1999, Smithbridge Productions, ka tõlkija koos Villu Kanguriga)
  • Tom Hoffnung (Frieli Aristokraadid, 2000 Draamateatris, ansamblipreemia)
  • Henry V ja Dofään (Shakespeare’i Henry V, 2000 VAT Teatris)
  • Russo ja Yahoo (Lycose ja Nantsou Kivid, 2001 VAT Teatris, ka tõlkija)
  • Tom (Margulies’ Õhtusöök sõpradega, 2001 Draamateatris)
  • Nietzsche (Unduski Goodbye, Vienna!, 2002 Tartu Teatrilaboris)
  • Sass (Kivastiku Teener, 2003 VAT Teatris)
  • Mauno (Kivirähki Aabitsa kukk, 2004, festivalipreemiad)
  • Gregers Werle (Ibseni Metspart, 2007)
  • Krahv (Hirve Kevadtalv 1918, 2008 VAT Teatris)
  • Kõhn Mees (Kõivu Lõputu kohvijoomine, 2008)
  • Rulling (Kivirähki Vombat, 2009)
  • härra Barkovski (Stefani Vääärviid, 2009 VAT Teatris, ka tõlkija)
  • Bill Fordham (Lettsi Augustikuu, 2010)
  • Robert Lyon (Halli Kaevuritest kunstnikud, 2010)
  • Luuletaja, Jüri jt (Kivastiku Kivist külalised, 2010, Kaks Musketäri)
  • Jakob (Tuuni Umb ehk Hirmus veretöö Läänemerel / Jaan Umbi lugu, 2011)
  • Vambola (Kruusvalli Tasandikkude helinad, 2011, Eesti Teatri Festival)
  • Väino (Uusbergi Kuni inglid sekkuvad, 2011)
  • Oliver Lucas (Hare’i Vertikaaltund, 2012)
  • Tundmatu (Schmitti Külaline, 2013)
  • Karl Robert Pusta (Hargla Wabadusrist, 2014)
  • Christopher (Raine’i Hõimud, 2014)

Helikandjaid

  • M. Kivastik. Hinged lähevad (2 CD-d, 2004)
  • T. Teder. Rahvusvaheline pasakott. Lunastus (CD, 2005)
  • A. Kivirähk. Aabitsa kukk (CD, 2006)
  • A. Kivirähk. Limpa ja mereröövlid (3 CD-d, 2011)

Kirjandus

  • M. Karusoo. Peegeldusi ja probleeme. – Teater. Muusika. Kino 1984, 4
  • M. Tiks. Orvud: Kessleri, Pinna lapselapse, Noorsooteatri ja Issanda Jumala omad. – Teater. Muusika. Kino 1991, 7
  • K. Herkül. Persona grata: Tõnu Oja. – Teater. Muusika. Kino 1991, 7
  • L. Arujärv. Kogu tõde Ojadest. – Noorus 1992, 8/9
  • J. Rähesoo. Brian Friel Eesti laval. – Teater. Muusika. Kino 1993, 2
  • Tõnu Oja on vaatajate poolt. Intervjueerinud H. Piip. – Meie Meel, 2. aprill 1997
  • M. Visnap. Peeter ja Tõnu: et aeg raisku ei läheks. – Teater. Muusika. Kino 1998, 7
  • P.-R. Purje. Naljakas, et ühel tähel ei vedanud... – Teater. Muusika. Kino 1999, 3
  • T. Oja. Tähtede seis. Intervjueerinud M. Balbat. – Maaleht, 1. aprill 1999
  • M. Visnap. Peeter ja Tõnu. – Postimees : Kultuur, 29. mai 1999
  • Tõnu Oja võtab lapsi väga tõsiselt. Intervjueerinud K. Murutar. – Pärnu Postimees, 3. jaanuar 2001
  • R. Weidebaum. Tõnu Oja võlus kolleege ja vaatajaid. – Eesti Päevaleht, 2. aprill 2001
  • Vastab Tõnu Oja. Intervjueerinud M. Kolk. – Teater. Muusika. Kino 2002, 7
  • M. Kilumets. Tõnu ja Tõnu. – Eesti Naine 2003, 11
  • A. Kivirähk. Tõnu Oja – 50 4. juulil. – Eesti Draamateater, 1. juuni 2008
  • Tõnu Oja 50: ma valin ülemäära. Intervjueerinud K. Prints. – Postimees, 4. juuli 2008
  • Tõnu Oja: peaosaliseks sündinud. Intervjueerinud V. Märka. – Eesti Ekspress : Areen, 18. juuni 2009
  • Tõnu Oja: minust läks see karikas mööda. Intervjueerinud A. Laasik. – Eesti Päevaleht, 5. veebruar 2011
  • A. Kivirähk. Tõnu Oja 300 „Aabitsa kukke”. – Eesti Draamateater 2014, 12
  • Б. Тух.  Говори со мною на языке театра. – Вести Неделя Плюс, 26 марта 1999
  • Б. Тух. „Мы – бедные люди!”. – День за Днём , 6 марта 2009

Välislinke

ETBL, 2000 (A. Kreem); täiendatud 2015 (T. Truuvert)