Peep, Helend

Helend Peep (aastani 1937 Ernst-Helmut; 29. VII 1910 Vaikla küla, Iisaku vald – 20. X 2007 Tartu), näitleja ja laulja (tenor). Eesti Teatriliidu (1951) ja Näitlejate Liidu liige (1993, aastast 1994 auliige). Vanemad väikepõllupidajad. Ao Peebu isa.

Lõpetas 1931 Jõhvi Gümnaasiumi. Alustas teatri- ja muusikategevust Iisaku Laulu- ja Mänguseltsis (juhendaja pastor Voldemar Kuljus; esimene osa Švejk, Jaroslav Hašeki „Vahva sõdur Švejk”, 1932). Oli 1939–42 Kuressaare Teatri näitleja ja dekoraator, 1942–44 Tallinna Töölisteatri ja 1944–46 Noorsooteatri näitleja, 1938–39 Vanemuise koorilaulja, 1946–57 ooperisolist ja 1957–2001 näitleja. Tegi ka lavastusi, õpetas Vanemuise õppestuudios, juhendas näiteringe.

Mänginud kuuldemängudes („Tabamata ime”, 1954; „Uusaastaöö”, 1959), telelavastustes („Killevere koguduse õpetaja”, 1962) ja filmis („Ühe küla mehed”, 1962, „Jääminek”, 1962, „Jäljed”, 1964, „Tuulevaikus”, 1971, „Vana mees tahab koju”, 1991, kõik Tallinnfilm). Joonistanud šarže, kirjutanud kodu‑uurimuslikke töid sugupuust ning Iisaku kultuuri- ja hariduselust, avaldanud mälestusteraamatu „Nende helinate saatel” (2001).

Tema poeg Hillar-Vahur Peep (1935) on Eesti Televisiooni ja dokumentaalfilmide režissöör, kasutütar Halliki Uibu (1943) on kultuuriloolane.

Tunnustusi

Lavakujundusi

Lavastusi

  • Ellori Peigmees maanteelt (1940, ka dekoratsioonid, mängis Ivani)
  • Synge’i Kangelane (1940, ka dekoratsioonid, mängis Christopher Mahonsit)
  • Vilde ja Särevi Mäeküla piimamees (1941, mängis Tõnu Prillupit)
  • Puget’ Õnnelikud päevad (1941, mängis Michel Bouilhet’d)
  • Raudsepa Demobiliseeritud perekonnaisa (1942 Kuressaare Teatris, mängis Hans Mardikat)
  • Kitzbergi ja Simmi Kosjasõit (1942 Kuressaare Teatris, mängis Ööpikut)
  • Maljarevski Naeris (1953)

Osi

  • Ööpik (Kitzbergi ja Simmi Kosjasõit, 1938 ja 1940)
  • Borsa (Verdi Rigoletto, 1939 Vanemuises)
  • Henry (Kálmáni Montmartre’i kannike, 1939 ja 1948 Vanemuises)
  • Nipernaadi (Gailiti ja Särevi Toomas Nipernaadi, 1939 Kuressaare Teatris, ka dekoratsioonid)
  • Istvan Kuicsar (Fodori Küpsustunnistus, 1940 Kuressaare Teatris)
  • Marius (Pagnoli Fanny, 1940, ka dekoratsioonid; Cesar ja Marius (Kauged rannad), mõlemad 1941)
  • Jürka (Tammsaare ja Särevi Põrgupõhja uus Vanapagan, 1940, ka dekoratsioonid)
  • Indrek Paas (Tammsaare ja Särevi Mauruse koolis, 1945)
  • Kubjas (Ernesaksa Pühajärv, 1947)
  • Tamino (Mozarti Võluflööt, 1948)
  • Vladimir Igorjevitš (Borodini Vürst Igor, 1948)
  • Vürst (Dargomõžski Näkineid, 1949)
  • Heinrich Eisenstein (Straussi Nahkhiir, 1949)
  • Kurt (Ernesaksa Tormide rand, 1949)
  • Lenski (Tšaikovski Jevgeni Onegin, 1950)
  • Leo Saalep (Vilde Tabamata ime, 1952)
  • õpetaja Laur (Lutsu ja Luige Kevade, 1953)
  • Jess (Tammlaane Raudne kodu, 1954)
  • Kerjus (Kõrveri Ainult unistus, 1955, Ugalas 1998)
  • Kustas Lokk (Ranneti Südamevalu, 1957)
  • Kuzovkin (Turgenevi Armuleivasööja, 1958)
  • Albert Roode (Liivese Uusaastaöö, 1958)
  • Jürka (Parve Õndsuse labürint, 1959)
  • Jevgeni Sergejevitš Dorn (Tšehhovi Kajakas, 1959)
  • Amphitryon (Molière’i Amphitryon, 1960)
  • Galileo Galilei (Brechti Galileo elu, 1961)
  • rätsep Õhk (Kitzbergi ja Oja Rätsep Õhk ja tema õnneloos, 1962)
  • Teiresias (Sophoklese Kuningas Oidipus, 1963)
  • Menenius Agrippa (Shakespeare’i Coriolanus, 1964)
  • Jonathan Jeremiah Peachum (Brechti ja Weilli Kolmekrossiooper, 1964)
  • maalikunstnik Edmund Rau (Kaalepi Minu silmad ja sinu silmad, 1965)
  • Švejk (Brechti Švejk Teises maailmasõjas, 1967)
  • Tiit Piibeleht (Kõrveri Mees pisuhännaga, 1968)
  • vürst Nilski (Prokofjevi Õnnemängija, 1970)
  • Mats (Vaiguri, Irdi ja Tormise Külavahelaulud ehk Pariisi linnas Londonis, 1972)
  • Aksel Krispin (Merilaasi Kaks viimast rida, 1973)
  • maalermeister Trei (Lutsu ja Liivese Tagahoovis, 1974)
  • Ivan Tihhonovitš Talanov (Leonovi Vallutusretk, 1975)
  • mister Pickwick (Šantõri Pickwick‑klubi, 1978)
  • Torni‑papi (Antoni Laudalüürika, 1980)
  • sepp-meister Herman (Kiige Pensionieelik, 1983)
  • pensionär Juhan Tamm (Antoni Rublarüütlid, 1984)
  • kolhoosnik Kalju (Udami Vastutus, 1986)
  • Prišivin (Arro Mööda sissetallatud rada, 1987)
  • Sam Shipley (Priestley Ma olen siin varem olnud, 1991)
  • mister Brownlow (Barti Oliver!, 1993)
  • Härra (Ionesco Meheleminekueas tütar, 1994)
  • Täheteaduse professor ja Kohtunik (Tammsaare ja Undi Taevane ja maine armastus, 1995)
  • Kaameliväelane (Dunsany Jumalate naer, 1996)
  • Valvur (Rose’i Kaksteist vihast meest, 1997)
  • Surnu (Strindbergi Kummitussonaat, 1999)

Helikandjaid

  • A. H. Tammsaare nimelise muuseumi suveniirplaat (LP, 1977)
  • Laulab Helend Peep (CD, 2011)

Arhiivimaterjale

Kirjandus

  • H. Peep, E. Linnumägi. Grimmiga ja grimmita. Tallinn, 1996
  • H. Peep. Nende helinate saatel: minu põgus elulookirjeldus koos mõningate teatrisündmuste märkimisega. Tallinn, 2001
  • E. Värk. Helend Peep roosiokkalisel teatriteel. Tallinn, 2011
  • K. Palm. Kaks lavakuju. – Noorte Hääl, 4. detsember 1956
  • K. Neeris. Näidates inimkarakteri kõige varjatumaid jooni. – Pilt ja Sõna 1959, 4
  • J. Halliste. 25 aastat, 2500 etendust. – Sirp ja Vasar, 12. mai 1961
  • E. Kampus. Silmapaistev näitekunstimeister. – Edasi, 14. mai 1961
  • H. Peep. Fotod meenutavad. – Kultuur ja Elu 1970, 7
  • K. Soosalu. Helend Peep 60-aastane. –  Kodumaa, 29. juuli 1970
  • I. Ärkel. Kohtumine Helend Peebuga. – Edasi, 31. juuli 1970
  • K. Soosalu. Helend Peebu 60. a. juubeli puhul. – Teatrimärkmik 1970/71
  • I. Sikk. Saarlaste teatrilugu. Tallinn, 1977
  • K. Ird. Näitleja üle aegade. – Kultuur ja Elu 1980, 7
  • I. Sikk. Mitmekülgne anne. – Rahva Hääl, 29. juuli 1980
  • L. Eelmäe. Noor vana-Peep. – Edasi, 28. märts 1981
  • K. Süvalep. „Kõik roosid ma kingiksin sulle…”. – Sirp ja Vasar, 26. juuli 1985
  • H. Peep. Mitte ainult unistus. Intervjueerinud E. Paaver. – Edasi, 7. detsember 1985
  • H. Peep. Juuri otsimas. Intervjueerinud M. Vajakas, L. Laks. – Noorte Hääl, 4. mai 1989
  • H.‑K. Hellat. Kodulugu uurib, memuaare ei kirjuta: Helend Peep 80. – Reede, 27. juuli 1990
  • Helend Peep: Olen teatris mänginud kõiki rolle peale konna ja kuninga. Intervjueerinud E. Linnumägi. – Kultuurileht, 21. juuli 1995
  • Vastab Helend Peep. Intervjueerinud S. Karja. – Teater. Muusika. Kino 1995, 11
  • H. Peep. Ilusad naised hoiavad mehe vormis. Intervjueerinud S. Pärismaa. – Maaleht, 27. mai 1999
  • T. Linnard. 90-aastane Helend Peep lõi Iisaku laval tantsu. – Põhjarannik, 9. august 2000
  • Helend Peep: „Kerjuse laulust” ei pääse. Intervjueerinud T. Linnard. – Põhjarannik, 12. august 2000
  • Helend Peep kirjutaks esimesest armastusest poeemi. Intervjueerinud I. Drikkit. – Postimees, 29. juuli 2005
  • Ü. Tonts. Helde kunstirõõmuandja lahkumine. – Postimees, 22. oktoober 2007
  • [Nekroloog]. – Sirp, 26. oktoober 2007
  • Н. Сытый. С кого начинается род. – Молодежь Эстонии, 19 июля 1985

Välislinke

Istvan Kuicsar – Helend Peep, Anna Mathe – Maret Suits. Fodori „Küpsustunnistus” (Kuressaare Teater, 1940)

Tõnu Prillup – Helend Peep, Mari – Mati Hammer. Vilde ja Särevi „Mäeküla piimamees” (Kuressaare Teater, 1941)

Indrek Paas – Helend Peep, Tiina – Hilda Varik, proua Vaarman – Anna Laht. Tammsaare ja Särevi „Mauruse koolis” (Noorsooteater, 1945)

Jahimees – Elmar Lätti, Vürst – Helend Peep. Dargomõžski „Näkineid” (Vanemuine, 1949)

Krahvinna – Elsa Lamp, Kurt – Helend Peep. Ernesaksa „Tormide rand” (Vanemuine, 1949)

Lilli Ellert – Velda Otsus, Leo Saalep – Helend Peep. Vilde „Tabamata ime” (Vanemuine, 1952)

Henn – Kaido Maidla, rätsep Õhk – Helend Peep. Kitzbergi ja Oja „Rätsep Õhk ja tema õnneloos” (Vanemuine, 1962)

Mister Pickwick – Helend Peep. Šantõri „Pickwick-klubi” (Vanemuine, 1978)

ETBL, 2000 (T. Jürimäe); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2017