puitpeli

Ankrupeli purjelaeva Triin vrakil

puitpeli (ingl pump-brake windlass, vn деревянный брашпиль), pumppeli, puidust ankruseade, millel on rõhtne võll. Olnud kasutusel puitkerega purjelaevadel ankru hiivamiseks, mõnel Eesti purjelaeval veel 1930. aastail (näiteks Käsmu purjelaeval Anette). Püstkniidega eest tugevdatud külgtugede (pelipiitengite) vahel paikneb rõhtne, täispuidust pelikeha, mis on klampide abil kinnitatud pelipiitengite külge. Kulumise vähendamiseks ja ankruketi haarde suurendamiseks on pelikehal hammasvööde (pallvöö ja kaks veovööd) ning metallribid (velbid). Piitengitest külgedele väljaulatuvad pelikeha jämedad otsad on pelikopid. Piitengite ülaotsad on omavahel ühendatud põiki laeva kulgeva piitengpalgi abil. Vahetult pallvöö ees paikneval pallpostil on 2–3 põrklingi (palli). Need toetuvad pallvöö hammastele ning välistavad pelikeha tagurpidi pöörlemise.

Puitpeli käivitusmehhanism on pallpostile monteeritud ristpea, mille pesadesse asetatakse käsihoovad (handlid). Handlite üles-alla pumpamisel kandub liikumine tõmbevarraste kaudu põrkuriga liuguritele. Nende vahelduv toime veovöödele paneb pelikeha aeglaselt pöörlema. Ühesuunalise pöörlemise tõttu on võimalik ainult ankru hiivamine. Ankru allalaskmiseks tuleb eelnevalt ankruketti vaarida.

MerLe, 1996