Seliaru, Oskar

Oskar Seliaru (18. VI 1906 Rakvere – 14. VI 1978 New York), näitleja, lavastaja ja nukutehnik. Oli 1937–44 abielus Lo Tuiga

Õppis Rakvere gümnaasiumis, osales koolipoisina Vabadussõjas. Alustas lavategevust 1926 Rakvere Näitlejate Ringis, oli 1936–44 Draamateatri näitleja, nukutrupi lavastaja ja nukutehnik. Põgenes 1944 Saksamaale, asutas seal nukutrupi Seli Marionetid ning esines 1945–50 omaloominguliste nukumängudega („See oli unenägu”, „Seitse ainsa hoobiga”). Elas aastast 1950 New Yorgis ning lavastas ja mängis New Yorgi Eesti Teatris. Nooruses tuntud ka ajakirjanikuna ja sportlasena (laskmine, ratsutamine).

Lavastusi

  • Brigadere Pöialpoiss (1943)
  • Tui Haldjas Kastetilk (1944)
  • Mälgu Mees merelt (1952, mängis Laas Räimest)
  • Kitzbergi Püve talus (1955)
  • Raudsepa Mikumärdi (1960, mängis Jüri Tomuskit)
  • Oskar Lutsu õhtu (1963)

Osi

  • Tölpa (Lutsu Nukitsamees, 1936)
  • Hunt (Laabuse Pauka, 1937)
  • Eerik Sture (Strindbergi Eerik XIV, 1938)
  • Napoleone Vespucci (Nowaczyński Tseesar ja inimene, 1940)
  • Mats (Visnapuu Kuus venda, 1942)
  • parun Lövenborg (Lagerlöfi Gösta Berling, 1942)
  • Kelner (Von Bokay Ma kaitsesin üht naist, 1944)
  • Suurmölder (Visnapuu Ameerika onu, 1951 New Yorgi Eesti Teatris)
  • Kapral (Lutsu ja Särevi Tagahoovis, 1952)

Kirjandus

  • W. Mettus. Põrunud kuningas. – Päewaleht, 19. september 1938
  • W. Mettus. Mudilasteteater kulisside tagant. – Eesti Pildileht 1943, 4
  • ‑g. O. Seliaru juubel. – Kodukolle 1952, 3

Pärt – Lea Holst, Enn – Aadu Pirnsalu, Jüri – Oskar Liigand, Pirt – Ellen Liiger, Tiit – Aarne Ruus, kandlega Mats – Oskar Seliaru, Kaseema – H. Siirak, Kasevana – Vidrik Gutman. Visnapuu „Kuus venda”. (Draamateater, 1942)

Peter – Helmut Vaag, Martha – Linda Reial, Kelner – Oskar Seliaru. Von Bokay „Ma kaitsesin üht naist”. (Draamateater, 1944)

Koidula Keinmann – Kadi Taniloo, Suurmölder – Oskar Seliaru. Visnapuu „Ameerika onu”. (New Yorgi Eesti Teater, 1951)

Laas Räimes – Oskar Seliaru, Tapu Juula – Polli Mõtus. Mälgu „Mees merelt”. (New Yorgi Eesti Teater, 1952)

ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2017