Tartu Ülikooli botaanikaaed

TÜ botaanikaaed

Tartu Ülikooli botaanikaaed, asutati 1803 algselt Tiigi tänava pargi kohale. Botaanikaaia rajaja ja esimene direktor oli Gottfried Albert Germann, kes siirdas (1806) botaanikaaia taimekollektsioonid praegusele asupaigale – Laia tänava bastioni vallile ja selle ümbrusse. Järgmise direktori Carl Friedrich von Ledebouri ajal laienes botaanikaaed praeguste piirideni (3,5 ha), ehitati troopikakasvuhoone ja saavutati suurim liigirikkus (1827 kasvas botaanikaaias 10 449 taimeliiki). Nikolai Kuznetsovi ajal arendati taimegeograafilisi osakondi ja Tartu kujunes üheks tähtsaimaks ülevenemaaliseks botaanikakeskuseks. Teodor Lippmaa juhatamise ajal arendati taimekollektsioone, lähtudes eelkõige õppetöö vajadustest. 1937 ilmus T. Lippmaalt põhjalik raamat „Tartu Ülikooli Botaanikaaia süstemaatilised ja taimegeograafilised kogud”. II maailmasõja ajal hävisid peahoone ja kasvuhooned, hukkus T. Lippmaa. Botaanikaaed taastati August Vaga juhtimisel. 1964 loodi botaanikaaiale iseseisev direktori ametikoht (enne seda oli taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri ning botaanikaaia juhtimine ühitatud). 1984 valmis 22 m kõrgune palmimaja (arhiteks Ingrid Mardi), 1990 Pirni tänaval 2,5 ha suurusel maatükil mitmest kasvu- ja laborihoonest koosnev paljundus- ja tootmiskompleks. 2003 alustati troopiliste taimede kasvuhoonete (arhitekt Raul Järg) ja kollektsioonide rajamist ning ehitati külastus-koolituskeskus. Botaanikaaias kasvatatakse (avamaal ja kasvuhoonetes) üle 6500 taksoni taimi. Peamised avamaakollektsioonid on taimesüstemaatikakogu (üle 1100 taksoni), puittaimed (560 taksonit), mägitaimed (920) ja roosid (230). Palmihoones on üle 50 liigi palme, neist vanimad üle 100 aasta vanad. Aias on T. Lippmaa pronksbüst (Olav Männi, 1982) ja G. A. Germanni mälestuskivi ning skulptorite Anton Starkopfi, Juhan Paberiti, Endel Kübarsepa ja Tiiu Kirsipuu taieste püsinäitus. Botaanikaaias korraldatakse ekskursioone, näitusi, kursusi ja kontserte ning tähistatakse pööripäevi. 2003 ilmus juubelialbum „Tartu Ülikooli Botaanikaaed 1803–2003”. Aastast 2001 tegutseb botaanikaaia sõprade selts (esimees Tarmo Niitla), mis aitab kaasa botaanikaaia arengule.

TÜ botaanikaaia juhatajad ja direktorid
1803–09 Gottfried Albert Germann
1811–36 Carl Friedrich von Ledebour
1836–67 Alexander von Bunge
1868–74 Heinrich Moritz Willkomm
1874–95 Edmund Russow
1895–1915 Nikolai Kuznetsov
1915–17 Nikolai Popov
1917–18  Mihhail Tswett
1918 Peter Claussen
1918–19 Heinrich Riikoja
1919–23 Fedor Bucholtz
1923–24 Hugo Kaho
1924–30 Edmund Spohr
1930–43 Teodor Lippmaa
1944–56 August Vaga
1956–62  Hans Trass
1962–64 Viktor Masing
1964 Hans Trass
1964–69 Elli Lellep
1969–86 Hiie Kimmel
1986–95 Andi Pärn
1985–2001 Ain Vellak
2001– Heiki Tamm

    

EE 12, 2003; muudetud 2011