Tarvastu vald

Tarvastu valla üldandmed
Elanike arv (2010) 4202
Pindala 409 km2
Vallavanem Alar Karu
Maakond Viljandimaa

Tarvastu vald, 2. järgu haldusüksus, ennistatud 19. XII 1991; asub Viljandi maakonna kaguosas Võrtsjärve läänekaldal. Keskus Mustla alevikus.

Tarvastu valla naaberomavalitsused on Viljandimaal Karksi, Paistu ja Viiratsi vald ning Valgamaal Põdrala vald.

Asustus ja rahvastik

Tarvastu vallas on 1 alevik (Mustla) ja 36 küla.

Külad

Anikatsi, Jakobimõisa, Järveküla, Kalbuse, Kannuküla, Kivilõppe, Koidu, Kuressaare, Kärstna, Maltsa, Marjamäe, Metsla, Muksi, Mõnnaste, Pahuvere, Pikru, Porsa, Põrga, Raassilla, Riuma, Roosilla, Soe, Sooviku, Suislepa, Tagamõisa, Tarvastu, Tinnikuru, Unametsa, Vanausse, Veisjärve, Vilimeeste, VillaVooru, Väluste, Ämmuste, Ülensi

Vaata ka tabelit Tarvastu valla elanike arv asulati.

Loodus

Asub peamiselt Sakala kõrgustikul, ainult äärmine idaosa ulatub Võrtsjärve madalikule ja seal paikneb mitu sood (Mikumärdi, Arupera, Nälgu, Arumetsa). Soine on ka valla lääneosa (Pahuvere soo). Suuremad põllualad on Mustla, Suislepa ja Kärstna ümbruses. Kõrgeim koht (136 m) on Kärstna Kabelimägi (mäel on Kärstna mõisnike matmispaik). Kärstnast edelas valla piiril asub Veisjärv, idas Muti maastikukaitseala (osaliselt). Valla kaguosa ilmestab Õhne jõe ürgorg. Tarvastu valla piires on Järveküla looduskaitseala, Kalbuse liigikaitseala, Kullamäe maastikukaitseala, Rubina looduskaitseala (osaliselt) ning Palakmäe (osaliselt) ja Võrtsjärve hoiuala (osaliselt).

Parkidest on kaitse all Kärstna park (22,8 ha) ja Tarvastu metsapark (4 ha) ning looduse üksikobjektidest Juhkami tamm (ümbermõõt 4,82 m ja kõrgus 21 m; Riuma külas), Kloostrimetsa kask (ümbermõõt 2,14 m; Riuma külas), Kuressaare tamm (ümbermõõt 4,68 ja kõrgus 22 m; Tinnikuru külas), Kääriko jalakas (ümbermõõt 2,75 m ja kõrgus 23 m; Pahuvere külas), Köösi künnapuu (ümbermõõt 3,72 m ja kõrgus 21 m; Vanausse külas), Säga ehk Lõhmuse pärn (ümbermõõt 4,32 m ja kõrgus 21 m; Tarvastu külas), Vooru tamm (ümbermõõt 5,41 m ja kõrgus 24 m; Vooru külas), Väluste rändrahn (ümbermõõt 16 m; Väluste külas), Kivilõpe Kalevipoja kivi (ümbermõõt 15,8 m), Kivilõpe Vanapagana kivi (ümbermõõt 13,5 m) ja Suislepa paljand.

Kärstna Kabelimäel Josepf krahv Anrep Elmpti haud

Kärstna Kabelimäel Anrepi lõvi (kindral Heinrich Reinhold von Anrepile pühendatud mälestusmärk)

Tarvastu ordulinnuses Mensenkampffide matusekabel

Ettevõtlus ja transport

Suurimad tööandjad on põllumajandusettevõtted ja haridusasutused.

39% valla pindalast on kaetud metsaga. Riigimetsamaad haldab Viljandimaa metskonna Karksi metsandik.

Valda läbib Viljandi–Pikasilla maantee.

Võrtsjärvel Sulal, Kalbusel, Tarvastu poldril, Kivilõppes ja Tiirul ning Õhne jõel Suislepas on randumiskoht.

Tarvastu kihelkonnas Võrtsjärve õhtukaldal Järveküla kalasadam (1932)

Tarvastu Linnaveski tamm (1912)

Haridus, kultuur ja tervishoid

Suislepas on lasteaed-algkool, Kärstnas põhikool, Tarvastus gümnaasium ning Ämmustes vaimse alaarenguga laste kool. Mustlas, Kärstnas ja Suislepas on raamatukogu ja rahvamaja, raamatukogu on ka Välustes. Peale Tarvastu Peetri kiriku on Suislepas õigeusu Püha Katariina kirik (tegutses aastani 1961) ja selle juures kalmistu.

Huviväärsed on Kärstna (härrastemaja valmis 18. sajandi keskel, ümber ehitatud 20. sajandi algul) ja Uue-Suislepa mõis (härrastemaja ehitati 19. sajandi I veerandil) ning Tarvastu ordulinnus.

Mustlas on apteek ja perearstikeskus. Kärstnas on hooldekodu.

Tarvastu Peetri kirik

Tarvastu mees ja naine 19. sajandi teise poole rõivastes

Tarvastu tanu villane tikand

Ajalugu

Aastani 1950 oli Tarvastu vald mõnevõrra väiksem (ei hõlmanud Suislepa ümbrust). Ennistati 19. XII 1991.

Loe täiendavalt artiklit Tarvastu kihelkond.

Tarvastu valla tuntud inimesi

Kivilõppest on pärit Ants ja Juhan Simm, Kuressaare külast Harri Haamer, Martin Klein, Mihkel Pill ning Aino ja Jaan Tamm, Kõksist Ado ja Tõnis Grenzstein, Pahuvere külast Johannes Semper, Põrga külast Friedrich-Karl Pinka, Soe külast Johan Unt, Veisjärve külast Hendrik Adamson ning Vilimeestest Mihkel Veske.

EE 12, 2003; muudetud 2011