Valga maakond

Valgamaa üldandmed
Moodustamise aeg 1. I 1990
Pindala 2043,5 km2
Elanike arv 34 048 (2010)
Keskus Valga linn
Rahvastiku tihedus 16,7 inimest 1 km2-l
Linnarahvastiku osatähtsus 55,40%
Haldusüksused 2 linna, 11 valda
Asulad 3 linna (sh 1 vallasisene linn), 7 alevikku ja 150 küla

Valga maakond, Valgamaa, 1. järgu haldusüksus Eestis, loodud 1. I 1990.

Maakond asub Lõuna-Eestis. Piirneb loodes Viljandi-, põhjas Tartu-, kirdes Põlva- ja idas Võrumaaga, edela- ja lõunanaabriks on peamiselt Läti Valka ja Hopa piirkond.

Maakonnana on nüüdne Valgamaa uudismoodustis, mis hõlmab muistse Sakala ja Ugandi äärealad. Maadejagamisel 1224 läks Helme ala ordule, ülejäänu Tartu piiskopkonda. Liivimaa kubermangus kuulus Lääne-Valgamaa Viljandimaasse, Ida-Valgamaa Tartumaasse. 1783 arvati Hargla ja Karula kihelkond uude Võru kreisi, Valga linn ja selle lähiümbrus lätlaste asualale moodustatud Valga kreisi. Pärast Eesti iseseisvumist kujundati 1920–21 Viljandi-, Tartu- ja Võrumaa Valga linnale lähematest valdadest uus, Valga maakond. Praeguse suuruse sai Valgamaa (aastani 1990 Valga rajoon) 1962. Varasem Valgamaa (1920–50) ei hõlmanud Otepääd ja selle ümbrust ning Aakre piirkonda (tollane territoorium – 1521 km2 – oli ligi 3/4 nüüdsest).

Valgamaa (2003)

Haldusjaotus, asustus ja rahvastik

Valgamaa suurimad asulad (elanike arv 2000, linnadel 2010)
Valga linn 13 692
Tõrva linn 3 099
Otepää linn 2 077
Puka alevik 770
Tsirguliina alevik  530
Linna küla 469
Helme alevik 419
Hummuli alevik 416
Sihva küla 372
Keeni küla 361
Otepää küla 361
Kaagjärve küla 326
Aakre küla  304
Sooru küla  302
Lüllemäe küla 298
Ala küla 284
Laatre alevik  275
Nõuni küla 270
Patküla küla 250
Sangaste alevik 250
Riidaja küla 249
Hargla küla 246
Koikküla küla 239
Tagula küla  224
Õru alevik  207
Hellenurme küla  204

Koosneb Valga (maakonnalinn) ja Tõrva linnast ning Helme, Hummuli, Karula, Otepää (sh vallasisene Otepää linn), Palupera, Puka, Põdrala, Sangaste, Taheva, Tõlliste ja Õru vallast.

Valgamaa haldusjaotus
Haldusüksus Halduskeskus Pindala (km2) Alalisi elanikke  Alevikke ja külasid Keskuse kaugus Valgast (km) Praeguse seisundi saamise aeg
      2003 2010  2012    
Valga linn 16,5 14 120 13 652 21. V 1992
Tõrva linn 4,8 3 149 3 099 29 30. I 1992
Helme vald Tõrva linn 312,7 2 558 2 522 15 29 11. VII 1991
Hummuli vald Hummuli alevik 162,7 1 065 1 055 9 16 20. XI 1991
Karula vald Lüllemäe küla 229,9 1 130 1 053 14 22 30. I 1992
Otepää vald Otepää linn 217,4 4 154 4 041 21 49 13. III 19991
Palupera vald Hellenurme küla 123,5 1 185 1 139 14 53 4. VI 1992
Puka vald Puka alevik 200,9 1 919 1 835 19 38 13. II 1992
Põdrala vald Riidaja küla 127,2 928 892 14 44 11. VII 1991
Sangaste vald Sangaste alevik 144,7 1 493 1 464 14 28 10. X 1991
Taheva vald Laanemetsa küla 204,7 1 006 925 13 25 30. VII 1992
Tõlliste vald Laatre alevik 193,8 1 944 1 785 15 19 11. VII 1991
Õru vald  Õru alevik 104,6 591 546 9 20 20. II 1992
1Otepää linn ja Pühajärve vald ühinesid Otepää vallaks      

Loodus

Helme koobastik

Valgamaa suurimad järved (ha)
Võrtsjärv 300,01
Pühajärv 285,9
Aheru 234
Nõuni 78,8
Tündre 72,9
Koorküla Valgjärv 44,1
Koobassaare 42,6
Korijärv 36,4
Karula Pikkjärv 34,9
Nüpli 27,5
Inni 24,5
Kaarna 23,6
Mõrtsuka 19,7
Juusa 19,3
Kääriku 19,3
1Valgamaal paiknev osa
Valgamaa suurimad sood (km2)
Korva 22,8
Priipalu 21,4
Rubina 19
Lagesoo 18
Väike-Emajõe 16,6
Ikepera 9,6
Rulli 8,3
Palupera 7,7
Pedeli 7,1
Kantsi 6,4
Juuksi (Juksi) 5,9
Kärksaare 4,3
Vennaru 4,1

Valga pinnamood on mitmekesine. Maakonna lääneosa asub Sakala, idaosa Otepää kõrgustikul (Kuutsemägi 217, Väike Munamägi 207 m), neid eraldab ulatuslik Valga nõgu (asub täielikult Valgamaal). Lõunaossa ulatuvad Karula kõrgustiku (Rebasejärve Tornimägi 137 m) ja Hargla nõo lääneosa, äärmisse põhjaossa Võrtsjärve madaliku lõunatipp ja Ugandi lavamaa väike edelasopp. Aluspõhja moodustab Devoni liivakivi, selle (peamiselt Burtnieki lademe) paljandeid on enim maakonna lääneosas (Õhne ja selle lisajõgede orgudes, Väikese Emajõe orundis Uniküla ja Laatre vahemikus) ning lõunaosas Mustjõe ürgorus Hargla lähedal. Paljandeis asuvad suurimad koobastikud (Koorküla Põrguhaud ja Helme koobastik) on tõenäoliselt inimese rajatud. Aluspõhja katavad paksult karbonaatne punakaspruun moreen ning kõrgustikel jääsulamisveesetted. Sakala kõrgustikule on omane ürgorgudest liigestatud lainjas moreenimaastik, Võrtsjärve ääres (Riidaja ja Leebiku ümbruses) leidub voori, Läti piiril laiaulatuslikke liivikuid ning Hummuli ja Taagepera piirkonnas künkaid. Sakala kõrgustikul ja Ugandi lavamaal on valdavad kahkjad ja leetjad mullad (VI hindeklass). Valga ning Hargla nõos on savidel ülekaalus heledad kahkjad ja leetjad gleimullad, liivadel leetunud ja leedemullad. Neid palu- ja nõmmemetsaga kaetud muldi on rohkesti ka mujal Valgamaal. Otepää ja Karula kõrgustikul leidub kõiki Eesti mullatüüpe, v.a paepealsed rendsiinad ja sooldunud rannikumullad. Laialdase erosiooni ning kohati raske, kohati aga liialt kerge lõimise tõttu on Valgamaa mullad Eesti ühed kehvimad (VII–VIII hindeklass). Järverohkuselt jääb Valgamaa maha vaid Võrumaast. Üle 100 ha suurusi järvi on umbes 180. Kõige enam järvi on Otepää (Pühajärv, Nüpli järv, Päidla järvestik) ja Karula kõrgustikul (Aheru, Koobassaare ja Ähijärv, Karula Pikkjärv) ning Koorküla ümbruses. Maakonna põhjaossa ulatub Võrtsjärve lõunatipp. Valgamaa jõgedel on 30 üle 1 ha suurust paisjärve. Sood (kokku 7900 ha) on enamasti väikesed, suurimad neist paiknevad Võrtsjärve madalikul ning Valga ja Hargla nõos. Valgamaa peamised maavarad on liiv, kruus (kaevandatakse kuues karjääris), savi ja turvas. Maakonnas on 32 hoiuala, 43 kaitsealust puistut, parki ja alleed, 6 looduskaitseala, 5 maastikukaitseala, 11 vanade eeskirjadega kaitseala, osa Karula rahvuspargist ja 45 kaitstavat looduse üksikobjekti.

Pühajärve sõjatamm suvel 2011

Väike-Emajõgi

Majandus

Pühajärve spaahotell

Valgamaa on tööstus-põllumajanduspiirkond, seal asub ka üks Eesti tuntuimaid puhke- ja spordikeskusi Otepää. Keskmise brutopalga (2002. aastal 4486 krooni ja 2009. aastal 8979 krooni ehk 574 eurot) poolest jääb Valgamaa Eesti keskmistest (vastavalt 6110 krooni ja 12 264 krooni ehk 784 eurot) tunduvalt maha ja on maakondade hulgas viimasel kohal.

Ettevõtlus. Suurem osa Valgamaa ettevõtetest tegeleb põllu- ja metsamajandusega (2009. aastal 31%), kaubanduse ja mootorsõidukite remondiga (18%), ehituse (9%) ja töötleva tööstusega (8,5%), tähtsal kohal on turism. Valgamaa suurim ja edukaim (2009. aasta käive 197 miljonit ja kasum 13,5 miljonit krooni, töötajaid 12) on ERTS gruppi kuuluv raudteevedude ekspedeerimisega tegelev AS Estreftransservice. AS ERTS Valga Vaba Terminaal osutab tolli- ja ladustamisteenuseid nii raudtee- kui ka autotranspordiga veetavale kaubale Euroopa Liidu siseselt kui ka kolmandatesse riikidesse (on ainuke Valga vabatsoonis tegutsev ettevõte). Suur ettevõte on ka OÜ Valga Teed (110 töötajat, müügitulu 130 miljonit krooni). Tuntud on Atria Eesti AS-i Valga tootmisüksuse Max & Moorits kaubamärgiga lihatooted ja AS Sangaste Linnase Heleni kaubamärgiga hommikuhelbed. Paljudele valgamaalastele annab tööd Tõrva Tarbijate Ühistu (14 kauplust, müügitulu 97 miljonit krooni). 2009. aastal tegutses suur osa Valgamaa ettevõtteist Valga (378) ja Tõrva linnas (148) ning Otepää (251) ja Helme vallas (110). Väljavedu (2009. aastal 89 miljonit eurot) on tunduvalt suurem kui sissevedu (33,8 miljonit eurot).

Valgamaa ettevõtjate jaotus õigusliku vormi järgi (1. I 2003)
Aktsiaseltsid 112
Osaühingud 580
Tulundusühistud 25
Täisühingud 14
Usaldusühingud 3
Füüsilisest isikust ettevõtjad 800
Kokku 1534
Statistilisse profiili kuuluvad Valgamaa ettevõtted tegevusala järgi (2009)
Kokku 1385
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 430
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite remont 248
Ehitus 128
Veondus ja laondus 74
Töötlev tööstus 118
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 89
Kinnisvaraalane tegevus 47
Haldus- ja abitegevused 51
Majutus ja toitlustus 81

Põllumajandus. Teravilja koristuspind oli 2010. aastal 12 504 ha, kartulil 154 ha ning piimatoodang 20 338 t. Suurimad olid nisu (3640 ha), odra (3541 ha) ja kaera (1960 ha) koristuspind. Rapsi kasvatati 2823 hektaril. Keskmise piimatoodangu poolest lehma kohta (6415 kg aastas) on Valgamaa 10., munatoodangult (39,9 miljonit) aga üks esimesi (2.) maakondi. Põllumajandusloenduse andmeil (2010) on Valgamaa avamaaköögiviljakasvatuselt (52 ha) Eestis 8. kohal (2001. aastal kasvatati Valgamaal avamaaköögivilja ainult 9 hektaril, maakondadest kõige vähem).

Metsandus ja jahindus. Valgamaa maakatastrisse 2002. aastal kantud 89 800 ha maast moodustas 44 743 ha riigimaa ja 44 690 ha eramaa. Korraldatud metsamaal olid riigimetsas valitsevad puuliigid mänd (54,5%), kuusk (27,5%) ja kask (18,7%) ning erametsas kask (32,3%), mänd (27,0%) ja kuusk (25,1%). Puistu keskmine vanus oli riigimetsas männil 72, kasel 47 ja kuusel 46 aastat ning erametsas männil 71, kuusel 67 ja kasel 47 aastat. 2002 varuti metsa 377 995 m3, sellest moodustas 268 749 m3 uuendus- ja 103 465 m3 hooldusraie. Metsa uuendati 1310,4 hektaril. Praegu haldab Valgamaa metsamaad Valgamaa metskond oma Koorküla, Aakre, Valga ja Taheva metsandikuga. Valgamaa metskonna üldpindala on 53 010 ha ja metsamaa moodustab sellest 89%. Metsamaast on 15% rangelt kaitstavad ja 17% majandamispiirangutega metsad. Metskonnas on enim salumetsi (46%), teisel kohal on laanemetsad (20%). Puuliikidest on kõige rohkem mändi, teisena kuuske. 2009. aastal uuendati metskonnas metsa 222 hektaril (istutati 130 ha ja külvati 92 ha). Kõige enam istutati kuuske (120 ha). 2009. aastal raiuti riigimetsamaal 2163 hektaril (kokku 169 260 m3) ja erametsamaal 4701 hektaril (kokku 254 522 m3). 2009 aastal (võrdluseks sulgudes vastav näit 2002. aastal) kütiti Valgamaal 41 (136) halljänest, 4 (5) hunti, 14 (6) ilvest, 314 (71) kobrast, 784 (332) kährikut, 1529 (454) metskitse, 40 (61) metsnugist, 1515 (559) metssiga, 75 (33) minki, 4 (9) mäkra, 2 (1) pruunkaru, 581 (398) põtra, 652 (696) rebast, 0 (1) saarmast, 3 (17) tuhkrut, 4 (47) valgejänest ja 2415 (1166) parti.

Veondus. Riigimaanteid on (seisuga 31. XII 2009) 1115 km (sh 88 km põhi-, 164 km tugi- ja 863 km kohalikke teid). Valgamaad läbivad 40 km pikkuselt Jõhvi–Tartu–Valga ja 46 km pikkuselt Valga–Uulu maantee. Kohalikke ja erateid on (seisuga 31. XII 2008) vastavalt 893 ja 576 km. Valgamaad läbib 46,5 km ulatuses Tartu–Valga raudtee ja 22,5 km pikkuselt Valga–Petseri raudtee. 2002. aastal oli Valgamaal 1127 veoautot ja 146 autobussi, 2009. aastal vastavalt 2192 (neist 1018 eravalduses) ja 82 (28 eravalduses).

Turism. Valgamaal on registreeritud 121 majutusteenust pakkuvat ettevõtet.

Haridus, kultuur ja tervishoid

Helme ordulinnuse varemed

Haridus. Valgamaal on 22 üldhariduskooli (2009), neist 19 on munitsipaalkoolid, 2 riigikoolid ja 1 erakool. Munitsipaalkoolidest 6 on gümnaasiumid või keskkoolid (sh 1 vene õppekeelega ja 1 kaugõppegümnaasium), 9 põhikoolid ja 4 algkoolid (sh 3 lasteaeda-algkooli). Erivajadustega lapsed õpivad Valga Jaanikese Koolis (vene ja eesti õppekeelega) ja Helme Sanatoorses Internaatkoolis (eesti õppekeelega). Erakoolina tegutseb Audentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaal. 2009. aastal oli üldhariduskoolides õpilasi kokku 3795. Maakonnas tegutseb Valgamaa Kutseõppekeskus (536 õpilast). Koolieelseid lasteasutusi on 22. Huvialategevust võimaldavad Valga, Tõrva ja Otepää muusikakool, Puka kunstikool, Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus, Tõrva Kultuurimaja, Otepää Kultuurikeskus ning stuudio Joy (Valgas). Avatud noortekeskused tegutsevad Hellenurmes, Pukas, Tõllistes, Taheval, Tõrvas, Valgas ja Otepääl.

Kultuur. Valgamaal on 17 kultuuri- ja rahvamaja ning 25 raamatukogu (neis on registreeritud kokku 11 500 lugejat). Tegutseb 9 muuseumi, neist 3 on riiklikud: Valga Muuseum (maakonnamuuseum), Gustav Wulff-Õie Muuseum (Eesti Kirjandusmuuseumi filiaal) ning Valga piirivalvelinnakus asuv isamaalise kasvatuse püsiekspositsioon. Munitsipaalmuuseume on 4 (Barclay de Tolly mausoleum, Helme Koduloomuuseum, Otepää Gümnaasiumi Koduloomuuseum ja Otepää Talispordimuuseum) ning eramuuseume on 2 (Eesti Lipu Muuseum, Hellenurme Vesiveski Muuseum).

Kultuurimälestused. Riikliku kaitse all on 961 kultuurimälestist. Ajaloomälestisi on 59 (Helme, Otepää ja Taagepera kalmistu, Vabadussõja Paju lahingu koht, Valga tütarlastegümnaasiumi hoone), arhitektuurimälestisi 271 (Barclay de Tolly mausoleum, Taagepera ja Sangaste mõisa peahoone, Otepää, Hargla ja Valga Jaani kirik, Valga Säde seltsimaja). Arheoloogiamälestisi on 147 (Pukas asuvad ohvriallikas, Vooremägi ja Kivivare linnamägi, Helmes asuvad ohvriallikas ja koopad, Otepää linnamägi). Kunstimälestisi on 484 (Otepää kiriku altar ja altariaed, kantsel ning altarimaal „Kolgata”, Hargla kiriku altarimaal „Ristilt võtmine”, Valga Jaani kiriku vitraaž ja oreliprospekt). Maakonnas on 1 muinsuskaitseala (Valga linnatuumiku muinsuskaitseala). Tuntuimad puhkealad on Pühajärve ümbrus jt looduskaunid kohad Otepää kõrgustikul.

Sport. Valgamaal on umbes 100 spordirajatist, sh 9 spordisaali, 6 staadioni, 2 siseujulat, 18 välisväljakut, 1 mäesuusatamis- ja 2 suusahüppemäge, 4 lasketiiru, 5 tervise- ja liikumisrada. Olulisemad spordikeskused on Kääriku Puhke- ja Spordikeskus ning Tehvandi Spordikeskus. Tegutseb 56 spordiklubi, kus tegeldakse umbes 20 spordialaga.

Tervishoid. Maakonnas tegutseb 22 litsentsiga perearsti ja 22 apteeki. Hambaravi teenust osutatakse 12 hambaravikabinetis. Valgamaal on 3 haiglat – Valga Haigla AS (üldhaigla), Tõrva Haigla AS ja SA Otepää Tervisekeskus (hooldushaiglad). Valgamaa elanikke teenindab 3 kiirabibrigaadi (Valgas, Tõrvas ja Otepääl). Raviasutustes töötab kokku 57 arsti, 19 hambaarsti ja 141 õendusala töötajat. Maakonnas on 8 hooldekodu: Valga Hoolekandekeskus, Lõuna-Eesti Hooldekeskus (haldab MTÜ Hellenurme Mõis), Hummuli Hoolekandekeskus, Karula Hooldemaja, SA Otepää Tervisekeskuse hooldekodu osakond, Taagepera Hooldekodu, Tõrva linna hooldekodu ning Hargla Hooldekodu. Erihooldekodu on MTÜ Paju Hooldekodu. Päevakeskused on Koorkülas ja Jetis (Hummuli vallas), Alal, Helmes, Kalmes ja Karjatnurmes (Helme vallas), Valgas (MTÜ Domus Petri Kogu ja MTÜ Valgamaa Tugikeskus) ning Õrus. Lastehoolekandeasutused on Valga Lastekodu Kurepesa ja SA Taheva Sanatoorium.

Barclay de Tolly mausoleum

August Gailiti sünnikodu sisevaade

Paju lahingu mälestusmärk

Ajalugu

Maakonnana on nüüdne Valgamaa uusmoodustis, mis hõlmab kahe ajaloolise maakonna – Sakala (läänes) ja Ugandi (idas) – äärealasid. Johtuvalt sellest jaotus Valgamaa ka lõunaeesti murderühma eri murrete aladeks: Helme kihelkond kuulus Mulgi murde piirkonda, kirdes ja idas olid Otepää, Rõngu ja Sangaste kihelkonna ja osa Karula kihelkonnast valdavalt Tartu-murdelised ning kagus Hargla ja osa Karulast Võru-murdelised. Sakslaste vallutusega kaasnenud maadejagamisel (1224) läks Helme ala ordule, nüüdse Valgamaa idaosa Tartu piiskopkonda. Poola võimu ajal jaotus Valgamaa Pärnu ja Tartu vojevoodkonna vahel. Liivimaa kubermangus kuulus Lääne-Valgamaa Viljandimaasse, Ida-Valgamaa Tartumaasse. Uute maakondade moodustamisel 1783 arvati Hargla ja Karula kihelkonna ala Võrumaasse ning Valga linn ja lähiümbrus (Luke kihelkond) peamiselt lätlaste asualale moodustatud Valga kreisi (hõlmab nüüdse Valka ja Alūksne põhiosa). Eesti iseseisvumise järel seati seal ametisse maakonnavalitsuse esimees (19. IV 1919; Jaan Kurvits), avaldati seadus Valga linnast ja selle lähivaldadest Valga maakonna asutamise kohta (6. IX 1920) ning määrati maakonna piirid (11. II 1921): Valgamaasse arvati Võrumaast 4, Tartumaast 5 ja Viljandimaast 8 valda. Määrati Eesti-Läti piir: Valga linn jaotus Eesti Valgaks ja Läti Valkaks, Eesti sai Paju ja Sooru ümbruse, valdavalt lätlastega asustatud Oomuli (Omuļi), Härgmäe (Ērģeme), Pedeli (Pedele) ja Luke (Lugaži) ümbrus jäi Lätile. 1950 Valga maakond kaotati, tema territooriumil moodustati Valga rajoon ja enamik Tõrva rajoonist (püsis aastani 1959, seejärel liideti taas Valga rajooniga). 1962. aasta lõpus (Elva rajooni kaotamise järel) arvati Valga rajooni ka Aakre, Hellenurme, Palupera ja Otepää piirkond, 1966 tuli Võru rajoonist üle Valtina ümbrus.

Kirjandus

  • Valgamaa. Maadeteadusline, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Tartu, 1932
  • Otepää. Kodu-uurijate seminar-kokkutuleku ettekannete lühikokkuvõtted. Tallinn, 1966
  • L. Kaaramaa, H. Kübar. Põllumajanduslik Sangaste. Tallinn, 1980
  • H. Mägi, K. Veri. Valga rajoon. [Siin- ja sealpool maanteed]. Tallinn, 1983
  • Valga rajoonis. Tallinn, 1987
  • Põllumajandusmaastiku tootlikkus ja keskkonnakaitse. Tallinn, Valga, 1984
  • Valgamaa aastaraamat 1994. Tartu, 1994– 

EE 12, 2003; muudetud 2011