Volmer, Hardi

Hardi Volmer (8. XI 1957 Pärnu), lavastuskunstnik, filmirežissöör ja muusik. Eesti Kinoliidu (1986), Teatriliidu (1989–2016), Lavastuskunstnike Liidu (1993–2016) ja Kunstnike Liidu liige (1995).

Lõpetas 1976 Pärnu 2. keskkooli, 1978 rätsepa erialal Tallinna 4. tehnikakooli ning 1985 maali-teatridekoratsiooni erialal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi (juhendajad Mari-Liis Küla ja Aime Unt). Töötanud 1984–94 Nukufilmis režissöörina, hiljem tegutsenud vabakutselisena. Olnud 2000–07 Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia osakonna dotsent, 2009 Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia lavakunstide osakonnas filmikunsti ja 2010–12 visuaalmeedia dotsent ning 2012–13 Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli filmirežii dotsent, korraldanud animatsiooni ja filmi õpikodasid Eestis ja mujal (Saksamaal, Norras, Luksemburgis, Inglismaal).

Loonud lavakujundusi paljudes Eesti teatrites ja välismaal, sh ooperitele ja muusikalidele, ning teinud ka lavastusi. Lavastanud ja kujundanud animatsioonfilme („Nõiutud saar”, 1986, „Sõda”, 1987, mõlemad koos Riho Undiga, „Tööd ja tegemised”, 1988, kõik Tallinnfilm; „Barbarid”, 2003, „Olmeheidutus”, 2011, mõlemad Nukufilm) ning teleseriaale („Pehmed ja karvased”, 2001–12), teinud mängu- („Tulivesi”, 1994, Faama Film, Tallinnfilm; „Minu Leninid”, 1997, Faama Film, Lenfilm; „Elavad pildid”, 2013, Exitfilm) ja dokumentaalfilme („Mees animatsioonist / Pärnograafia”, 2005, Acuba Film), pälvinud aastapreemiaid ja rahvusvahelistelt filmifestivalidelt auhindu. Laulnud aastast 1982 rokkansamblites Pära Trust, Turist ja Singer Vinger (ilmunud heliplaadid ja -kassetid), kirjutanud laulutekste. Kujundanud raamatuid ja teatriplakateid.

Tunnustusi

• Suure Vankri auhind 1997 („Minu Leninid”)
• Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia 1998 („Minu Leninid”)
• Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti valdkonna aastapreemia 2006 („Mees animatsioonist / Pärnograafia”, koos Arko Okki ja Toomas Kalliga)
• Valgetähe V klassi teenetemärk (2001)

Lavastusi (ka lavakujundus)

• Kalli Pehmed ja karvased saavad jalad alla (2004 Draamateatris)
• Lennuki Casanova (2006 Rakvere Teatris)
• Pedmansoni Uno Bossa ehk Uno Loobi seitse elu (2014 Rakvere Teatris)

Lavakujundusi

• Ajtmatovi ja Hermaküla Ja sajandist pikem on päev (1984 Draamateatris)
• Saare Valge tee kutse (1985 Noorsooteatris)
• Mäkelä ja Saluri Härra Huu (1986 Noorsooteatris)
• Radzinski Kena naine lillega (1987 Vanalinnastuudios)
• Campbelli Skangpoomijad (1988)
• Stoppardi Rosencrantz ja Guildenstern on surnud (1989)
• Christie ja Kilveti Mõrv jõuluööl (1989)
• Campbelli Vana kuningas Cole (1990, kõik Noorsooteatris)
• Ojakääru Winnetou (1991 Vanemuises)
• Holbergi Miks Jeppe joob? (1993 Endlas, ka laulutekstid)
• Britteni Albert Herring (1993 Estonias)
• Verdi Don Carlo (1994 Estonias)
• Göthe Koeratopis (1995 Endlas)
• Vihmandi Lugu klaasist, Mattiiseni Dispuut ja R. Kangro Reetur (kõik 1995, NYYD Ensemble Rotermanni Soolalaos)
• Ayckbourni Intiimsed tehingud (1996 Draamateatris)
• Babeli Loojang (1997 Ugalas)
• Kafka ja Raudsepa Metamorfoos (1998 Vanemuises)
• Ehala Nukitsamees (1999 Estonias)
• Bulgakovi Vagameeste vandenõu (1999 Rakvere Teatris)
• Kanderi Zorbas (2000 Draamateatris)
• Preussleri ja Kilveti Väike nõid (2000 Rakvere Teatris)
• Orffi Tark naine ehk Lugu keisrist ja targast naisest (2001 Estonias)
• Põllu Tulipunane lilleke, prantsuse muinasjutu ainetel (2002 Nukuteatris)
• Dvinjaninovi Päkapikutajad (2002 Nukuteatris)
• Frayni Heategijad (2003 Rakvere Teatris)
• Jonesi Kivid taskus (2003 Rakvere Teatris)
• Weberi Nõidkütt (2003 Estonias)
• Steineri Kosjas (2004 Estonias)
• Kanderi Chicago (2004, Comedy Productions)
• Kaumanni Mina – Napoleon! (2005 Estonias)
• Nothombi ja Raudsepa Vaenlase kosmeetika (2006 VAT Teatris)
• Piazzolla Maria de Buenos Aires (2006 Birgitta festivalil)
• Kallase ja Toikka Reigi õpetaja (2007 Kuressaare Linnateatris, koos Marge Martiniga)
• Tomczyki Nürnberg (2008 VAT Teatris)
• Kikase ja Kreemi Libahunt (2011 Nuku- ja Noorsooteatris)
• Henley Küllus (2017 Rakvere Teatris)

Mujal

• Weberi Nõidkütt (1996 Leedu Rahvuslikus Ooperi- ja Balletiteatris)
• Puccini Boheem (1997 Vaasa Ooperis)
• Puccini Tosca (1997 Leedu Rahvuslikus Ooperi- ja Balletiteatris)
• Verdi La traviata (1998 Vaasa Ooperis)

Helikandjaid

• Jää jumalaga puberteet! (LP, 1989)
• Reanimatsioon (CD ja helikassett, 1995)
• Amneesia (CD ja helikassett, 1996)
• Troinoi (CD ja helikassett, 2000)
• Ärq ei lääq (CD ja helikassett, 2003)
• Suu laulab, süda läigib (2 CD-d, 2012)

Kirjandus

• R. Unt. Quo vadis, Hardi Volmer? – Noorus 1986, 5
• Vastab Hardi Volmer. Intervjueerinud J. Lõhmus. – Teater. Muusika. Kino 1988, 6
• E. Komissarov. Uustulnukad Raemuuseumis. – Teater. Muusika. Kino 1988, 6
• M. Pajuste. Vanal on vägi sees. – Favoriit 1994, 3
• V. Kangur. Multiinimene ehk animeeritud Hardi Volmer. – Eesti Naine 1995, 7
• 15 küsimust kunstnikule: Hardi Volmer. [Intervjuu]. – Eesti Ekspress, 13. oktoober 1995
• J. Lõhmus. Seitsmes Lenin on Volmer ise. – Eesti Ekspress, 3. oktoober 1997
• H. Volmer jt. Et oksad võiksid kasvada, selleks on juuri vaja. Intervjueerinud R. Varblane. – Sirp, 10. märts 2000
• Hardi Volmer. [Intervjuu]. – Kunstniku raamat. Juturaamat. Koostajad Mari-Liis Küla jt. Tallinn, 2005
• K.-A. Püüman. Teatrikunstnikud. Teise maailmasõja järel alustanud. – Estonia esimene sajand. Koostaja V. Paalma. Tallinn, 2007
• Vastab Hardi Volmer. Intervjueerinud S. Teinemaa. – Teater. Muusika. Kino 2008, 11
• Muhe boheem Hardi Volmer. Intervjueerinud V. Leivak. – Postimees : Arter, 30. juuli 2011
• H. Volmer. „Elavatest piltidest” Uno Loobi ja Johannes Pääsukeseni. Intervjueerinud J. Lõhmus. – Sirp, 20. detsember 2013
• J. Kulli. Uno Bossa ehk Joonistatud mehe seitse surma: [Uno Bossa ehk Uno Loobi seitse elu]. – Sirp, 4. aprill 2014
• Hardi Volmer: minu elu kõige jaburam kümnend oli 1977–1987. Intervjueerinud J. Kulli. – Õhtuleht, 8. november 2017

Välislinke

• Eesti filmilavastajaid: Hardi Volmer. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1996)
• Tähelaev: Hardi Volmer. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2005)
• Hardi Volmer Eesti filmi andmebaasis

Saare „Valge tee kutse” (Raimond Valgre – Sulev Luik, Korpusekaaslased-pillimehed – Jüri Aarma, Tõnu Raadik, Jaak Johanson). Noorsooteater, 1985

Britteni „Albert Herring” (Estonia, 1993)

Verdi „Don Carlo” (Estonia, 1994)

Bulgakovi „Vagameeste vandenõu” (peapiiskop Charron – Indrek Taalmaa, Louis XIV – Erik Ruus, Ükssilm – Tarvo Sõmer). Rakvere Teater, 1999

Kanderi „Zorbas” (Zorbas – Tõnu Kark, rahvas – Kaie Mihkelson, Admiral – Raimo Pass, rahvas – Maria Klenskaja, Serabian – Silvi Vrait, rahvas – Garmen Tabor). Draamateater, 2000

Dvinjaninovi „Päkapikutajad” (kostüümi kavand). Nukuteater, 2002

Frayni „Heategijad” (Sheila – Ülle Lichtfeldt, David – Toomas Suuman, Jane – Marika Vaarik). Rakvere Teater, 2003

Kikase ja Kreemi „Libahunt” (Vanaema – Kaire Vilgats, Margus – Arno Tamm, Linnapea – Taavi Tõnisson). Kostüümid: Grete Laus. Nuku- ja Noorsooteater, 2011

Henley „Küllus” (Bess Johnson – Ülle Lichtfeldt). Kostüümid: Ketlin Kütt. Rakvere Teater, 2017