Kotta, Kerri

Kerri Kotta (29. X 1969 Tallinn), muusikateadlane, helilooja. Eesti Muusikateaduse Seltsi (1999), Eesti Heliloojate Liidu (2000), Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühingu (2007), Eesti Teatriliidu ning Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse liige (2015). Isa Ilmar Kotta, vend Jonne Kotta. Vanaema Heljo Mänd, vanaonu Felix Kotta. Olnud abielus Maite-Margit Kottaga.

Lõpetas 1988 muusikateooria erialal Tallinna Muusikakeskkooli (õpetaja René Eespere) ja 1993 kompositsiooni erialal Tallinna Konservatooriumi (Jaan Räätsa klass). Omandas 1997 Eesti Muusikaakadeemias magistri- ja 2004 doktorikraadi. Täiendanud end kompositsiooni ja muusikaanalüüsi kursustel Schwazis, Stuttgardis ja Krakówis.

Töötanud õppejõuna 1994–2008 Tallinna Ülikoolis (aastast 2004 dotsent) ning aastast 1998 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (aastast 2004 muusikaliste üldainete lektoraadi juhataja, aastast 2005 dotsent, aastast 2015 professor). Õpetanud muusikateoreetilisi aineid, juhendanud väitekirju.

Esinenud rahvusvahelistel teaduskonverentsidel ja kirjutanud teadusartikleid. Avaldanud artikleid muusikaajakirjanduses ja teatriarvustusi.

Kuulunud aastast 2007 Eduard Tubina „Kogutud teoste” toimetuskolleegiumi, olnud aastast 2015 väljaande peatoimetaja.

2012–22 Eesti Arnold Schönbergi Ühingu ja 2013–24 Eesti Muusikateaduse Seltsi esimees, aastast 2014 Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühingu tegevdirektor.

Loonud peamiselt instrumentaalmuusikat. Tema helitöid on ette kantud mh Eesti muusika päevadel ja festivalil NYYD, samuti Poola ja Austria festivalidel.

Tunnustusi

  • Sirbi laureaat 2013
  • Reet Neimari nimeline kriitikaauhind 2023

Töid

Raamatuid

  • Dmitri Šostakovitši tonaalstruktuurist: [doktoritöö]. Tallinn, 2004
  • История эстонской музыки. Учебник для гимназии. Tallinn, 2006 (koos Imbi Kulli ja Immo Mihkelsoniga)
  • Tonaalstruktuurid. Harmooniaõpik edasijõudnutele. Tallinn, 2012

Teatrikriitikat

  • Mozart Meets Jazz: [Nukuteatri „Võluflöödi” lavastuse muusikast]. – Teater. Muusika. Kino 2006, 1
  • Šostakovitši ooperist „Mtsenski maakonna leedi Macbeth” – rõhuasetusega lavastusel: [Moskva ooperiteater Helikon Birgitta festivalil]. – Teater. Muusika. Kino 2006, 10
  • Galina Grigorjeva ooperistseenide „Sipelgas John J. Plenty ja rohutirts Dan” esiettekanne. – Teater. Muusika. Kino 2007, 5
  • „Fidelio” – modernistliku teose postmodernistlik lavastus. – Teater. Muusika. Kino 2007, 10
  • Anton Rubinsteini „Deemon”: romantilise ooperi eksistentsialistlik tõlgenduskatse. – Teater. Muusika. Kino 2007, 11
  • On cross-temporality in Erkki-Sven Tüür’s opera „Wallenberg”. – De Musica commentarii, 2. kd. Poznan, 2010
  • Verdi „Simon Boccanegra” – teos erinevate muusikaliste hoovuste ristumisteelt. – Teater. Muusika. Kino 2008, 7
  • Portreteerides klassikut: [Ester Mägi loomingust]. – Sirp, 20. jaanuar 2012 (Sirbi auhind)
  • Mozart ja Salieri – mõned kasutamata võimalused: [Mustpeade teatriõhtud]. – Sirp, 15. juuni 2012 (Sirbi auhind)
  • Jüri Reinvere „eestindatud” „Puhastus”. – Teater. Muusika. Kino 2012, 8-9
  • Elleri suured ja väikesed sümfooniad. – Sirp, 14. september 2012 (Sirbi auhind)
  • „Faust” – ühe lavastuse tõlgenduskatse. – Teater. Muusika. Kino 2012, 12
  • Estonia kontseptuaalne „Tannhäuser”. – Teater. Muusika. Kino 2013, 5
  • Vanemuise kodustatud „Rehepapp” – nauditav, kuid siiski kompromiss. – Sirp, 8. november 2013
  • Valitsev, alluv ja osavõtmatu: muusikast 2014. aasta sõnalavastustes. – Teatrielu 2014
  • Ühest õnnestunud klassikatõlgendusest: Ardo Ran Varrese „Põrgupõhja uus Vanapagan”. – Teater. Muusika. Kino 2022, 7-8 (kriitikaauhind)
  • Üks lõbus düstoopia: [Kaubamaja]. – Teater. Muusika. Kino 2022, 11 (kriitikaauhind)
  • Ääremaa tõmbetuules: [Narva ooperipäevad]. – Muusika 2022, 11 (kriitikaauhind)

Kirjandus

Välislinke

ETBL, 2016 (T. Mattisen); täiendatud 2026