aganad

aganad, viljapeksul ja -puhastamisel (tuulamisel) teravilja, ka heina- ja linaseemne hulgast eraldatud peenemad ja kergemad osad, nt kõluterad, sõklad, ohted, lehe- ja varreosakesed, umbrohuseemned. Kombainiga koristamisel jäävad aganad põhu sekka või varisevad põllule. Aganaid kasutatakse koresöödana, kiire riknemise tõttu peamiselt sügisel. Sileerida on soovitatav aganaid koos mahlaka haljassöödaga. Aganaid söödetakse veistele kuni 4 kg päevas, kaeraaganaid ja seemneheinaaganaid antakse hobustele, kuuma veega pehmendatult ka vabadele ja tiinetele emistele ning kesiku­tele. Eelistatud on kaunvilja- ja ristikuaganad. Vanasti jahvatati aganaid rukkijahuga koos, et leivajahu rohkem saaks. Aganaleib ehk vahelikuleib oli 16.–17. sajandil talupoegade põhitoiduks. 

EME 1, 2008 (Ü. Oll); muudetud 2011