Moreenkattega mõhnapaigastikud moodustavad kauneid ja vahelduvaid maastikke. Esiplaanil sopilise kaldajoone ja saartega Haanja kõrgustikus Kavadi järv, metsaste kuplite taga on Võru

Moreenkattega mõhnapaigastikud on paigastikutüüp, kuhu kuuluvad mõhnapaigastikud erinevad tüüpilistest mõhnapaigastikest 1–3 m paksuse moreenkatte poolest ja sarnanevad selle tõttu moreenküngastikega. Hõlmavad suuri alasid Otepää, Haanja ja Karula kõrgustiku kõrgemates osades. Seal on enam sademeid kui tasandikul, lumikate püsib kauem ja mikroklimaatilised erinevused on suured. Mõhnade osad võivad koosneda erinevatest setetest. Geoloogiaalases kirjanduses käsitletakse sellist ala künkliku maastikuna. Kõrgustike keskosa suurtel seljakutel ja künnistel leidub mikrokühmi ja -nõgusid, nõlvadel jäärakuid. Karula kõrgustikul (Kaika ümbruses) on künkad kuplilaadsed ja järsunõlvalised (kalle 10–20º). Enamik jääaja lõpu järvi on kinni kasvanud, praegused järved on valdavalt sopilised (Pühajärv). Kuigi maaharimine neil küngastikel on raske ja kulukas, hõlmavad põllud siiski alast ligi viiendiku. Kõrgustike keskosas on metsasus ligi 60%. Kasvab salu- ja laanemetsa, kõrgemate ja kuivemate kuplite lagedel ka sürjametsa.

Vaata ka seotud artikleid

• Eesti paigastikutüübid
• Eesti maastike uurimine

EE 11, 2002 (I. Arold)