Kilingi-Nõmme

Oli kasutusel a-ni 2005.

Oli kasutusel a-ni 2005.

Kilingi-Nõmme üldandmed
Elanike arv (2010)  2082
Pindala 4,26 km2
Linna õigused  1938
Vallavanem Kalle Song
Maakond  Pärnumaa

Kilingi-Nõmme, vallasisene linn Pärnumaal Saarde vallas, paikneb Sakala kõrgustiku äärealal Humalaste jõe ülemjooksul, Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme maantee ääres. Linnas on Saarde valla keskus, seal asub Saarde vallavalitsus.

Kilingi-Nõmmel on konstaablijaoskond ja päästekomando.

Kilingi-Nõmme linnas on piki Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme maanteed välja kujunenud kaks olulist piirkonda: südalinn, kus asuvad keskväljak, kaubatänav, gümnaasium, konstaablijaoskond, tervishoiu- ja toitlustusasutused ning ringtee ja raudtee piirkond, kus on tootmis- ja transiiditeenindus ning mis on oluline transpordisõlm.

Kilingi-Nõmme (2003)

Rahvastik

Kilingi-Nõmme elanike arv
1900 u 500
1928 1422
1934 1663
1959 2141
1970 2319
1979 2507
1989 2504
2000 2223
2003 2207
2006 2144
2008 2106
2010 2082

  

Kilingi-Nõmme elanike vanuseline jaotus
Aasta Elanike arv Vanuserühm (aastad)
    0–14 15–64 üle 64
    arv % arv % arv %
1989 2504 569 23 1599 64 336 13
2000 2223 427 19 1324 60 471 21
2010 2082 251 12 1327 64 504 24

Ettevõtlus ja transport

Kilingi-Nõmme töötava elanikkonna jaotus tegevusalati
  1989 2000
Põllu-, jahi- ja metsamajandus 324 79
Töötlev tööstus 304 194
Energia- ja veevarustus 20 22
Ehitus 84 35
Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont 140 134
Hotellid ja restoranid 36 29
Veondus, laondus ja side 68 40
Rahandus 12 7
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 8 18
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 16 76
Haridus 136 109
Tervishoid ja sotsiaalhooldus 92 54
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 72 25
Töötajaid kokku 1312 826

Kilingi-Nõmme on Pärnu maakonna lõunaosa majandus- ja kultuurikeskus ning liiklussõlm, asudes Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme ja Valga–Uulu põhimaantee ühinemiskohal. Kohalikud maanteed Viljandi ja Mazsalaca (Väike-Salatsi) suunas Lätis.

Suurim tööandja on avalik sektor (gümnaasium, lasteaed, muusikakool, postkontor, raamatukogu, klubi, haigla). Suuremad ettevõtted on Kilingi-Nõmme Majandusühistu, OÜ Tran Siva (rahvusvaheline kaubavedu), OÜ Oberis (rõivatootmine), OÜ Hevo Tehnika (metalltooted) ja AS Taritvo (puitdekoratiivtooted).

Haridus, kultuur ja tervishoid

Linnas on gümnaasium (aastast 1945, asutatud 1687 talurahvakoolina, oli aastast 1828 Saarde kihelkonnakool, pidevalt tegutsenud aastast 1885; 2002/03. õa 634, 2009/10. õa 415 õpilast) ja muusikakool (asutatud 1983), lasteaed "Krõll", raamatukogu, klubi, vabaajakeskus ja spordihoone; perearsti- ning tervise- ja hoolduskeskus.

Kilingi-Nõmmest lõunas asub Saarde kihelkonna keskus (kirik ja kalmistu). Saarde kalmistul on 1937 filmilindi plahvatuse tõttu puhkenud tuleõnnetuses hukkunud laste hauamonument (1941, skulptor Paul Horma). Linnas Küüdi mäel (linna kõrgeim koht) asub õigeusu kalmistu.

Ajalugu

Kilingi-Nõmme on tekkinud Kilingi mõisa (1560 Ovelgunne, hilisema nime saanud Schillingi perekonna järgi) Nõmme kõrtsi (oli olemas 1789) juurde. 1870. aastail, kui suur osa mõisamaad jagati õigeusku siirdunuile (kogudus aastast 1845) hingemaaks, kasvas asula jõudsasti ja sai Saarde kihelkonna keskuseks. 19. sajandi lõpus oli Kilingi-Nõmme 500 elanikuga (peamiselt proletariseerunud põllu- ja käsitöölised ning kaupmehed) alevik. 1896 valmis kitsarööpmeline Valga–Pärnu raudtee, enne Kilingi-Nõmme pooljaama avamist (1917) oli alevikule lähim Voltveti jaam. Pärast sae- ja jahuveski ning ketrusvabriku ehitamist sai Kilingi-Nõmme 1919 aleviks; linn aastast 1938.

3. VII 1941 vabastasid metsavennad Kilingi-Nõmme Nõukogude okupatsioonist ja pidasid 4. juulil Kilingi-Nõmme juures hävituspataljonlastega võiduka Liivamäe lahingu. 6. juulil hävitas Nõukogude karistussalk osa linna. Saksa okupatsioon kestis Kilingi-Nõmmel 8. VII 1941 – 23. IX 1944. 1950–59 oli Kilingi-Nõmme samanimelise rajooni keskus. 16.VI 2005 liitus Kilingi-Nõmme linn Saarde vallaga.

Kilingi-Nõmme 1909. aastal

Kilingi-Nõmme sõjatules (6. juuli 1941)

Põhjasõja ajal istutatud mänd (15. september 1943)

Kilingi-Nõmmega seotud tuntud isikuid

Kilingi-Nõmmel on sündinud poliitikud Lauri Laasi, Marie Reisik ja Mart Siimann, sõjaväelased Ants Laaneots ja Paul Lilleleht, näitlejad Neeme Kuningas ja Helene Vannari, laulja Liisi Koikson ning arhitekt Reio Avaste.

EE 12, 2003; muudetud 2011