Pärnumaa üldandmed
Moodustamise aeg	1. I 1990
Pindala	4806,7 km2
Elanike arv	88 428 (2010)
Keskus	Pärnu linn
Rahvastiku tihedus	18,4 inimest 1 km2 -l
Linnarahvastiku osatähtsus	63%
Haldusüksused	2 linna, 18 valda (sh 3 alevvalda)
Asulad	3 linna (sh 1 vallasisene linn), 5 alevit, 8 alevikku ja 324 küla

Pärnu maakond, Pärnumaa, 1. järgu haldusüksus Eestis, loodud 1. I 1990.

Asub Edela-Eestis Liivi lahe kirderannikul. Ajaloolisse Pärnumaasse kuulusid ka nüüdse Raplamaa Käru ja Lelle valla ala ning nüüdse Viljandimaa Halliste, Karksi ja Abja valla piirkond. Läänemaast liideti Pärnumaaga 1939 Mihkli ja 1961 Varbla ümbrus. Piirneb loodes Lääne, põhjas Rapla, kirdes Järva ja idas Viljandi maakonnaga, lõunanaabriks on Läti Salatsi, Aloja ja Mazsalaca piirkond.

Haldusjaotus, asustus ja rahvastik

Pärnumaasse kuuluvad Pärnu linn (maakonnalinn), Lavassaare, Tootsi ja Vändra alevvald ning Are, Audru, Halinga (sh vallasisene Pärnu-Jaagupi alev), Häädemeeste, Kaisma, Kihnu, Koonga, Paikuse, Saarde (sh vallasisene Kilingi-Nõmme linn), Sauga, Surju, Tahkuranna, Tori, Tõstamaa, Varbla ja Vändra vald.

Loodus

Tori paljand

Manilaid (1999)

Nigula raba

Kavaru maastik

Savikihid Arumetsa karjääris

Potsepa liivakarjäär

Pärnu jõest lõunas ja Tõstamaa poolsaare lõunaosas moodustab aluspõhja Devoni liivakivi, neist aladest põhja pool Siluri lubja- ja dolokivi. Aluspõhja katavad vastavalt mitmesuguse karbonaatsusega punakaspruun ning valkjashall karbonaatne moreen. Liivakivi paljandub Pärnu jõe ja selle lisajõgede kaldail (näiteks Toris). Pärnumaa asub peamiselt nelja maastikurajooni alal: loodeosa paikneb Lääne-Eesti madalikul ja idaosa Soomaal, tervenisti asuvad Pärnumaal Liivi lahe rannikumadalik ja Metsepole madalik. Äärmine kaguosa ulatub Sakala kõrgustiku jalamile ja äärmine kirdeosa (Kurgja ümbrus) Kõrvemaale. Pärnumaasse kuuluvad Kihnu saar, Manilaid ja 175 elaniketa väikelaidu (saarte pindala kokku üle 20 km²). Rannajoont liigestavad Pärnu laht, Tõstamaa poolsaar ja selle rannikul asuvad väiksemad lahed (Paatsalu, Vaiste, Tõstamaa), poolsaared ja neemed (Sõmeri, Raespa, Kastna, Värati, Torila, Peerni, Liu, Kirikunukk). Liivi lahe rannik on sirgem, selle neemed (Suurna, Pikla nina, Saare nina, Jaagupi nina, Lepa- ja Veskinina) ei eendu kaugele merre. Paatsalust Laoni on valdav kivine, lahesoppides möllirand, Pärnu lahe ääres Audru ja Pärnu vahel madal (kohati sooldunud rannikumuldadega) liivarand (Uulus ja Kablis), Tahkurannal ja Häädemeestel ranna-gleimuldadega moreenirand. Peaaegu kogu Pärnumaa rannikut ääristavad kaks leedemuldade ja männikutega luiteahelikku, mis Häädemeestel ühinevad ja jätkuvad lõunas ühtse luitestikuna. Suurimad luited on Tõstamaa ümbruses ja Pärnu lahe kagurannikul Rannametsa küla lähedal (Rannametsa mäed). Pärnumaa pinnamoes on valdavad tasandikud, mida katavad jääajajärgsete veekogude setted. Põhjavesi on seal kõrgel ja pinnavee äravool nõrk. Pärnu madalikul Are ja Lepplaane ümbrusest Vändra ja Kaansoo maile ulatuvate viirsavitasandike küllastunud gleimullad on enamasti põllustatud (VI hindeklass). Kogu maakonnas leidub ka leet-glei- ja gleistunud leetunud muldi, jõeorgudes teralisi lammimuldi. Moreenpinnakattega aladel leidub peale rendsiinade ka leostunud ja gleistunud leostunud muldi. Silmapaistvaim liustikupinnavorm on lõunasse eenduv, õhukeste rähksete rendsiinadega Põhja-Pärnumaa mandrijää servamoodustiste kaar. See ulatub Läänemaalt üle Lõpe, Aruvälja, Nurme, Selja ja Pärnjõe Raplamaale. Lääneosas liigestavad maastikku Varbla ja Tammiste-Koeri suurvoor (45 m) ning lame Tõstamaa moreenkõrgustik (kõrgus kuni 38 m). Peale rendsiinade ning leostunud muldade leidub neil aladel ka küllastunud ja küllastumata glei-liivmuldi. Loodeosas Soontaganal paljandub aluspõhjaline rahkjast paest koosnev Mihkli Salumägi (38 m). Kõrgeim on maakonna kaguosa, kuhu ulatub Sakala kõrgustiku ääreala (Pati voor, 77 m). Umbes veerandi Pärnumaa alast hõlmavad sood. Turbakihi paksus on ligi 10 m, sood kätkevad endas ligikaudu veerandi Eesti tööstuslikust turbavarust (Lavassaare ja Tootsi turbaväljad). Tähtsad maavarad on ka Jaagarahu lademe ehitusdolokivi (Anelema ja Koonga karjäär), Devoni keraamiline savi (10 maardlat, sh Häädemeeste lähedal Arumetsas), pinnakatteline liiv ja kruus (Lavassaare, Potsepa, Must-Nõmme jmt maardlat), aluspõhjaline mineraalvesi (Iklas, Häädemeestel) ning ravimuda. Pärnumaal on 189 vooluveekogu. Peamised jõed on Pärnu jõgi (Pärnumaal 85 km, jõgikond hõlmab 60% Pärnumaa alast) ja selle lisajõed (suurem osa Vändra ja Käru jõge ning Navesti ja Halliste jõe alamjooks) ning Reiu ja Sauga jõgi (peaaegu kogu pikkuses). Pärnust lõunas suubuvad merre väikesed rannikujõed Uulu kanal, Rannametsa, Häädemeeste ja Lemmejõgi ning Loode oja, Pärnust läänes Audru ja Paadrema jõgi. Pärnumaal on üle 80 järve ja 20 suurt laugast (kokku 13,6 km², 2,8% maakonna alast). Suurimad järved on Tõstamaal lähestikku paiknevad Ermistu ja Tõhela järv, Paatsalu ümbruse väikevoorte vahelistes nõgudes leidub pisijärvi (nn järisid). Pärnumaa on metsarikas (umbes pool alast), seal on kõiki Eestis eristatavaid metsakasvukohatüüpe. Palju on ka niite. Loode- ja Põhja-Pärnumaa gleistunud leostunud ja leostunud gleimuldadel on liigirikkaid arupuisniite, soostunud niite ja madalsoid. Seal kasvab ka Eesti ilusaimaid tammemetsi Mihkli tammik (looduskaitse all). Pärnumaa keskosas on valdav laanemets, rabade ümbruses kuivendatud soomets. Tõstamaa ja Varbla ümbruses kasvab rohkem laane- ja palumetsa, Sakala kõrgustikul kuusemetsa. Rannikuala luiteil kasvab nõmmemännik, mujal on valdav rannaniit. Pärnumaa asustus on hõre. Põldu on võrdlemisi vähe, see paikneb peamiselt jõgede ääres, moreenitasandikel ja mujal moreense pinnakattega aladel. 1. III 2008 oli Pärnumaal 1 rahvuspark, 34 looduskaitseala, 13 maastikukaitseala, 16 uuendamata kaitsekorraga kaitseala ja 42 hoiuala, kokku 210 730 hektarit. Kaitsealuseid parke oli samal ajal 32 ja kaitsealuseid üksikobjekte 82 (neist 19 rändrahnu, 59 põlispuud ja puude rühma ning 4 puiesteed).

• Pärnumaa kaitsealade täielik loend

Majandus

Pärnumaa tähtsaimad majandusharud on puidutööstus (Eesti suurim metsaraie piirkond), tekstiili- ja rõivatööstus, turbatootmine, ehitusmaterjalide ja toiduainetööstus, puhke- ning põllumajandus. Kiirelt on arenenud teenindusvaldkond ning elektroonikatööstuse ja metallitöötlemise ettevõtted. Pärnus on üks Eesti suurimaid sadamaid.

Ettevõtlus. Pärnumaa suurima käibega ettevõte on AS Wendre (tekstiiltooted; ostis 2009. aastal Pärnu linavabriku; 2009. aasta käive 1,0 miljardit krooni). Ruukki Products AS on käibelt (755,0 miljonit krooni; metallist ehitustooted) Eestis ehitusmaterjalide tootmise ettevõtete seas teisel kohal. Tähtsad tööandjad on SA Pärnu Haigla (käive 368,9 miljonit krooni), AS Tootsi Turvas (käive 280,2 miljonit krooni; briketitehas Tootsis lõpetab tootmise mais 2011) ning elektroonikaettevõtted Note Pärnu OÜ (käive 271,0 miljonit krooni) ja Efore AS (käive 267,1 miljonit krooni). Suur ja tuntud ettevõte on AS Viisnurk (käive 205,8 miljonit krooni, millega oli 2009. aastal mööblitootjatest Eestis kolmandal kohal). Äripäeva edetabelis oli Pärnumaa 2009. aasta edukaim ettevõte täispuidust uksi ja aknaid tootev Säästke OÜ (töötajaid 117, käive 114,4 miljonit krooni ja kasum 24,8 miljonit krooni). Edukaim põllumajandusettevõte oli OÜ Lõpe Agro (käive 41,8 miljonit ja kasum 2,9 miljonit krooni). Pärnumaal kui puhkemajanduse ja turismi poolest silmapaistvas maakonnas kuulub ettevõtluses tähtis koht jaekaubanduse ning majutuse ja toitlustuse alal tegutsejatele. Eesti põllumajanduse kogutoodangust annab Pärnumaa ligi 10%. 2009. aastal vedasid Pärnumaa ettevõtjad kaupu välja 5,1 ja sisse 4,1 miljardi krooni eest, nende näitajatega oli Pärnumaa Eesti maakondade seas neljandal kohal, andes 5% Eesti ekspordist ja 3,5% impordist. Väliskaubanduses on suur ülekaal Pärnu linnal – maakonna 2009. aasta ekspordi mahust 76% ja impordi mahust 86%.

Haridus, kultuur ja tervishoid

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž

Haridus. 2009. aastal oli Pärnumaal 50 üldhariduskooli: 14 gümnaasiumi ja keskkooli, 24 põhikooli ja 12 algkooli, lisaks neile 1 õhtukeskkool. Erivajadustega lapsed õpivad Kaelase Koolis ja Pärnu Toimetulekukoolis. 2009. aastal oli üldhariduskoolides kokku 10 057 õpilast. Maakonnas on 46 koolieelset lasteasutust. Tegutsevad Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kool, Eesti Mereakadeemia Merekooli Pärnu osakond, Pärnu Saksa Tehnoloogiakool ning Pärnumaa Kutsehariduskeskus. Kõrgharidust annavad Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž ja Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor Pärnu õppekeskus.

Ajalugu

Pärnumaa rajoonid ja külanõkogud (1959)

Aastani 1562 ei olnud Pärnumaa-nimelist haldusüksust. 13. sajandi alguses asusid ala põhjaosas Läänemaa Soontagana ja Korbe muinaskihelkond, kirdeosa kuulus Alempoisi kihelkonda. Suurimad linnused olid Soontagana, Virussaar ja arvatavasti Karksi. Sakslased vallutasid Pärnumaa 1216–17. Põhja pool Pärnu jõge oleva ala sai 1224 Riia piiskop ja 1234 Saare-Lääne piiskop, lõunapoolne ala kuulus aastast 1224 ordule (Karksi foogtkond ja Pärnu komtuurkond). 13. sajandist pärinevad Karksi, Mihkli ja Pärnu-Jaagupi, hiljemalt 16. sajandist Saarde ja Halliste ning 17. sajandist Vändra, Tori, Audru, Pärnu ja Tõstamaa kirikukihelkond, 1862 asutati Häädemeeste kirikukihelkond. Pärast Liivimaa riigikeste kokkuvarisemist kuulus Pärnumaa vaheldumisi Poolale (1561–62, 1565–75, 1582–1600, 1609–17), Rootsile (1562–65, 1600–09) ja Venemaale (1575–82). Rootslased moodustasid 1562 Pärnu lossilääni, poolakad 1582 Koiva jõeni ja Võrtsjärveni ulatuva Pärnu presidentkonna, viimasesse kuulus ka Pärnu staarostkond. 1617 uuesti Rootsi valdusse läinud Pärnumaa oli aastani 1630 Eesti- ja seejärel Liivimaa kubermangu osa. Aastast 1710 kuulus Pärnumaa Venemaale, aastani 1888 (v.a 1783–96) hõlmas ta (tollal Pärnu kreis) ka Viljandimaa. 1840. aastail siirdus ligi 30% Pärnumaa rahvastikust õigeusku. Talude päriseksostmine oli kiireim Pärnumaa kaguosas, lina- ja viljakasvatuspiirkonnas (Karksis ja Hallistes eriti 1866–70). Rannikul (Pärnus, Häädemeestel, Kablis) virgus 1860. aastail purjelaevandus. 1833–34 ehitatud Sindi kalevivabriku ja 1858–94 töötanud Voltveti kalevivabriku juurde tekkis töölisasula. 20. sajandi alguses edenes linatööstus (Pärnus, Mõisakülas, Hallistes, Abjas). 1900 lasti käiku Waldhofi tselluloositehas. 1896 avati Pärnu–Valga ja 1928 Lelle–Papiniidu raudtee. 1905. aasta revolutsiooni peakolle oli Pärnumaal Mõisaküla; revolutsiooni ajal laastati maakonnas 19 mõisa. 1939–50 oli Pärnumaal (5231 km²) 22 valda (1939. aastani 41). Kui maakonnad 1950 kaotati, jaotati Pärnumaa Kilingi-Nõmme ja Pärnu rajooniks ning osa maad said Abja, Lihula, Pärnu-Jaagupi ja Vändra rajoon. 1957 ühendati Pärnu rajoon keskalluvusliku Pärnu linnaga; nii moodustatud Pärnu linnapiirkonnaga liideti 1959 Pärnu-Jaagupi, Häädemeeste ja Ikla ümbrus ning 1961 Koonga ja Varbla külnõukogu. Detsembris 1962, kui Pärnu rajoon taastati, arvati sellesse kaotatud Abja rajoonist Kilingi-Nõmme ja Saarde ümbrus ning enamik Vändra rajooni. Neis piires (v.a Ruhnu, mis ühendati 1986 Saaremaaga) sai Pärnu rajoon jaanuaris 1990 jälle Pärnu maakonnaks ehk Pärnumaaks.

Soontagana maalinn

Soontagana Mihkli Miikaeli kirikaia kalmistu

Tihemetsa Voltveti mõis

Kirjandus

• A. Tammekann, J. Kõpp, E. Kant. Pärnumaa. Tartu, 1930
• Pärnumaa. Ajalugu. 6 vihikut. Pärnu; 1997–2003
• Pärnumaa Aastaraamat. Pärnu, 1998–;
• Pärnumaa. 1. osa, Tallinn, 2008; 2. osa, Tallinn, 2010

Välislingid

• Pärnu maavalitsuse koduleht
• Pärnumaa Omavalitsuste Liidu koduleht
• Turismiinfo Pärnu linna ja maakonna kohta

EE 12, 2003; muudetud 2011