Koidula, Lydia

Lydia Koidula mälestussammas Pärnus (Amandus Adamson)

Evald Okas, Ants Lauter, Juliana Telman, Mart Raud. Lydia Koidula põrm toodi Tallinna.

Lydia Koidula (pseudonüüm, õieti Lydia Emilie Florentine Jannsen, aastast 1873 Michelson; 24. XII 1843 Vana-Vändra vald – 11. VIII 1886 Kroonlinn), luuletaja, näite- ja jutukirjanik, eesti näitekirjanduse ja lavakunsti rajaja. Eugen ja Harry Jannseni õde. Isa Johann Voldemar Jannsen.

Lõpetas 1861 Pärnus saksa kõrgema tütarlastekooli, sooritas 1862 Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. Abistas isa Pärnus ja Tartus ajalehetoimetamisel (1863–73), võttis osa Vanemuise seltsi tegevusest. Avaldas luulekogud „Waino-Lilled” (1866) ja „Emmajõe Öpik” (1867). Moodustas Lätis ja Soomes äsja rajatud rahvusteatri mõjutusel näitetrupi, kuhu kuulusid tema vennad Eugen ja Harry Jannsen ning nende õpingukaaslased Heinrich Rosenthal, Tõnis Pekk, Johannes Kerg, Andreas Kurrikoff, Carl Kroon jt, ning kirjutas sellele näidendeid. Tema esimese näidendi (Carl Theodor Körneri järgi) „Saaremaa onupoeg” lavastamine Vanemuises 24. VI 1870 tähistab eesti teatri algust, sama aasta 29. ja 30. septembril ettekantud algupärasem „Maret ja Miina ehk Kosjakased” sai ärkamisaja sisuliseks tähiseks (trükiti 1946). Oma näidendi „Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola” lavastas Koidula 1871 (trükiti 1872) ja sellest said tõuke teatritegemiseks ka teised Eesti seltsid. Abiellus 1873 sõjaväearst Eduard Michelsoniga ning asus elama Kroonlinna. Kirjutas seal 1880 komöödia „Kosjaviinad ehk Kuidas Tapiku pere laulupidule sai”, mille esmaesitus oli 1953 Endlas (trükiti 1946). 1946 toodi Koidula põrm Tallinna Metsakalmistule.

Pärnus on tema mälestussammas (Amandus Adamson, 1929), skulptuur temanimelises gümnaasiumis (Riho Kuld, 1981) ja memoriaalmuuseum (aastast 1945), Vändras portreega mälestuskivi (Juhan Raudsepp, 1958), Soomes Leppälahtis pronksbareljeefiga kivi (Juta Eskel, 1973). 1953–88 kandis Koidula nime Endla teater.

Näidendid Koidulast (esietendused): Adsoni „Lauluisa ja Kirjaneitsi” (1931 Estonias ja Vanemuises), Wuolijoki „Koidula” (1932 Estonias ja Vanemuises), Undla-Põldmäe „Viru laulik ja Koidula” (1967 Endlas), Undi „Vaimude tund Jannseni tänaval” (1984 Endlas), Süvalepa „Emajõe Ööbik” (1994 Vanemuises), Lennuki „Koidula” (2006 Emajõe Suveteatris), L. Otsa „Koidula veri” (2008 Vanemuises).

Koidulat kehastanud näitlejaid: Erna Villmer, Liina Reiman, Maria Türk, Reet Leissar, Ita Ever, Meeli Sööt, Helle Kuningas, Liis Bender, Liina Olmaru, Elina Reinold, Ragne Pekarev, Kaili Viidas

Kirjandus

  • H. Rosenthal. Kulturbestrebungen des estnischen Volkes während eines Menschenalters (1869–1900). Tartu, 1912
  • A. Kallas. Tähelend. Tartu, 1918; 3. trükk Tallinn, 1999
  • R. Kangro-Pool. Eesti teater algaastail. Tallinn, 1946
  • B. Sööt. Lydia Koidula. Tallinn, 1961
  • R. Põldmäe. Koidula teater. Tallinn,1963
  • K. Mihkla. Lydia Koidula elu ja looming. Tallinn, 1965
  • K. Kask. Teatritegijad, alustajad. Tallinn, 1970
  • H. Laidvee. Lydia Koidula. Bibliograafia 1861–1966. Tallinn, 1971
  • Kui päikest sõelaga tehti... Koostaja L. Kirepe. Tallinn, 1974
  • A. Undla-Põldmäe. Koidulauliku valgel. Tallinn, 1981
  • Lydia Koidula 18431886. [Album]. Tartu, 1994
  • M. Puhvel Symbol of Dawn. Tartu,1995; Tartu, 1997
  • H. Rosenthal. Eesti rahva kultuuripüüdlused ühe inimpõlve vältel. Mälestusi aastatest 1869–1900. Tartu, 2004

Arhiivimaterjale

  • Eesti Kultuurilooline Arhiiv, fond 59
  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T491

Välislinke

ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2015