Prangli

Prangli rannal asuv kivitahukas on üks paljudest saarel olevatest rändrahnudest

Prangli (rts Wrangö, sks Wrangelsholm), saar Soome lahes Viimsi (kirde suunas) ja Ihasalu poolsaarest (loode suunas) 8,6–9,6 km kaugusel; 6,44, koos Aksi ja rannalähedaste väikesaartega (Tiirlood, 4,5 ha; Seinakari, 3,1 ha; Mourikkari, 1,0 ha) 7,2 km2, 113 elanikku (2000). Kuulub Viimsi valda. Rannajoont (26,4 km) liigestavad poolsaared, neemed (Loo-ots, Liivsääre ots, Kiburi kari ja Rivimaa) ning lahed (Ees- ja Tagalaht läänerannas, Mustkoopa lõugas lõunarannas).

Saare lõunaosa kuulub Prangli maastikukaitsealasse ja saarel on ka Prangli hoiuala.

Geoloogiline ehitus

Mikulino jäävaheajal Läänemere nõos laiunud Eemi mere setete lasumus Prangli saarel (1 Ülempleistotseeni setted, 2 Keskpleistotseeni moreen, 3 saviliiv, 4 liiv, 5 merelised liivsavid ja savid, 6 viirsavi, 7 Kambriumi liivakivi, 8 kristalsed kivimid

Saar on umbes 3500 aastat tagasi merest kerkinud loode–kagu-sihilise voore kolmkantne lagi (pikkus 6, laius 3,5 km). Lääneosa on madal ja kivine, sellest kõrgemas idaosas (Kullamägi, 9 m) leidub veeriselisi rannavalle ja luiteid. Saar koosneb moreenist ning liustikujärve- ja meresetteist, need lasuvad Kambriumi kivimeil või vahetult kristalsel aluskorral (selle pealispind paikneb puurimisandmeil 123 m sügavusel), maapõuest väljub vähesel määral maagaasi. Rohkesti leidub suuri rändrahne (Punane kivi, Kotkakivi) ja kivikülve.

Saart katab lääneosas peamiselt ranna- ja puisniit ning idaosas salu- ja nõmmemännik, luitekõrgendikud on kuni 9 m merepinnast.

Asustus ja ajalugu

Prangli sadam

Saarel on kolm küla: Idaotsa (57 elanikku), Kelnase (32 elanikku) ja Lääneotsa (24 elanikku). Idarannas Kelnase külas on sadam, Vanakabeli neeme lähedal aurikuga Eestirand 24. VIII 1941 hukkunute kalmistu (seal on suur puurist ning 1994 aasta suvel pandi rist ka igale hauale), lõunarannas Laurentiuse kabel (ehitatud 1848, Jõelähtme kiriku abikirik) ja külakalmistu, Idaotsa külas põhikool (asutatud külakoolina 1869). Saarel on kaks tulepaaki (loodetipus ja kaguosas) ning rahvamaja ja velskripunkt.

Üriikud mainivad Pranglit esimest korda 1387 (Rango); asustuse kohta on teateid aastast 1491, kuid arvatakse, et juba 13. sajandi lõpus või 14. sajandi I poolel asus PrangliIe rootslastest, hiljem ka eestlastest ja soomlastest kalureid ja hülgekütte. Prangli eestistus 17. sajandil. Algul kuulus Prangli Kallavere külale ja mõisale, 1397–1549 Maardu mõisale, seejärel aastani 1847 Haljava mõisale, 1847–99 haldasid Pranglit ja Aksit kui poolmõisu (Gross- ja Klein-Wrangelsholm) Tallinna kaupmehed Girard de Soucantonid.

Välislink

Kirjandus

  • E. Varep. Prangli – kalurite saar. – Eesti Loodus 1970, 6
  • H. Gustavson, R. Malmsaar, E Talström. Prangli. Tallinn, 1979
  • U. Timm. Prangli maastikukaitseala. – Eesti Loodus 2003, 6

EE 7, 1994; MerLe, 1996; EE 12, 2003; muudetud 2011