Tammekann, August

August Ferdinand Tammekann (aastani 1921 Jürgenson; 14. IX 1894 Tallinn – 23. II 1959 Heinola), geograaf,  dr. phil. (1932, Helsingi ülikool). Kadrioru pargivahi poeg. 

Kõrgkooli õpinguid alustas 1918 Moskva ülikoolis, jätkas 1919–23  Tartu Ülikooli (TÜ) matemaatika-loodusteadusteaduskonnas maateaduse erialal, 1923–26 õppis TÜ stipendiaadina Helsingi ülikoolis. Aastast 1926 oli TÜ õppejõud (1926 erakorralise lektor, 1927 dotsent ja geograafiakabineti juhataja, 1930 erakorraline professor ja 1934 korraline professor). Põgenes 1940 Soome, kus algul töötas geograafina Soome geoloogiatoimkonnas, 1942–53  Helsingi ülikooli maateaduse eradotsent (Soome Jätkusõja ajal juhatas Tammekann 1943–44 Werner Söderströmi raamatukirjastuse kartograafilisi töid ning kavandas vastavat uurimistööd Ida-Karjalas), vahepeal 1945–50 töötas Nõukogude Liidule väljaandmise kartuses Rootsis (1948 oli külalisõppejõud Zürichis), 1953–59 oli Helsingi ülikooli professor (1956 ka geograafia instituudi juhataja).

Edendas oluliselt Eesti geomorfoloogilist, paleogeograafilist (Kõrg- ja Madal-Eesti eristamine), maastikulist ja rahvastikulevi uurimist; tal on teeneid kodu-uurimise (algatas maakondlike koguteoste sarja „Eesti” ilmumine, esimene oli 1925 „Tartumaa”, mille geograafilise osa põhiautoreid oli Tammekann), geograafia terminoloogia ja kartograafia alal (1934 ja 1972 uustrükina Rootsis trükitud Eesti seinakaart mõõtkavas 1:200 000; „Uus koolikaardistik", 1937), oli raamatusarja „Maailma maad ja rahvad" peatoimetaja, Eesti Atlase peadirektor ja Eesti entsüklopeedia geograafiaosakonna toimetaja. Eesti- ja Soomemaa uurimise kõrval tegi Tammekann tööalaseid reise ka mujale Euroopasse: 1927 Poolasse, 1928 Ungarisse, Austriasse ja Tšehhoslovakkiasse, 1934 Poolasse ning 1938 Hollandisse ja Rootsi.

Tammekannu Tartu elukohas, restaureeritud villas F. R. Kreutzwaldi tänav 6 (ehitatud 1936 Alvar Aalto projekti järgi) avati 2000. aastal Turu ülikooli ja TÜ Granö Keskus.

Tema kaksiklastest (sündinud 1930) on Paavo Mattias Tammekann arhitekt ja Eeva-Maija Tammekann Soome nimekaid raamatukoguteadlasi (professor, 1992).

Töid

  • Die Oberflachengestaltung des nordostestlandischen Kustentafellandes (1926)
  • Eesti maastikutüübid (1933)
  • Eesti iseseisvuse aegseid saavutusi geograafia alal. – Eesti Loodus, 1938, lk 4–7
  • The Baltic Glint (1940)

Organisatsiooniline kuuluvus

  • 1928–1940 Tartu Ülikooli Eesti Veekogude Uurimise Komisjoni esimees
  • 1929 Geograafia Õpetamise Toimkonna Eesti kooliseinakaardi koostamise komisjoni esimees
  • 1930–1931 Loodusuurijate Seltsi (LUS) väljaannete toimetaja ning 1937–1939 seltsi geoloogia ja geograafia sektsiooni juhataja .
  • 1937–1940 Loodusvarade Instituudi täiskogu liige
  • 1932 – Tallinna Linna Uurimise Toimkonna liige
  • 1936–1940 LUS-i kartograafiakomisjoni esimees 
  • Eesti Kodu-uurimise Seltsi asutajaliige ja 1939– esimees, 1931–39 Eesti Kodu-uurimise Seltsi Kodu-uurimise Toimkonna esimees
  • 1955 Soome Maateaduse Seltsi esimees (1933 sai seltsi kirjavahetajaliikmeks)

Kirjandus

  • O. Kurs. A. Tammekann Soomes ja mujal välismaal. – Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 27. köide, Tallnn, 1992
  • A. Miidel, A. Raukas. August Ferdinand Tammekann – Eesti tuntuim ja teenekaim geomorfoloog. – Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist IX. Tallnn, 1993
  • O. Kurs. August Tammekann teaduses ja kultuuris. – Akadeemia 8, 1994
  • Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 30. köide (1997, pühendatud A. F. Tammekannu mälestusele)

Välislingid

EE 14, 2000; muudetud 2014