Vilbaste, Gustav

Gustav Vilbaste

Gustav Vilbaste (aastani 1935 Gustav Vilberg; 3. IX 1885 Haavakannu küla, Kodasoo vald – 21. II 1967 Tallinn), botaanik, looduskaitsja, pedagoog, publitsist, kodu-uurija ja keelemees, Juhan ja Henn Vilbaste isa, dr. phil. nat. (1928, Viini ülikool). Õppis 1917–26 Tartu Ülikoolis (TÜ) ja 1927–28 Viini ülikoolis botaanikat. Töötas aastast 1903 pedagoogina ja ajakirjanikuna. Osales kooliõpetajate roodus Vabadussõjas. Oli 1920–23 TÜ botaanikainstituudi assistent, 1928–30 TÜ teaduslik stipendiaat Eesti floristika alal, 1936–41 ja 1942–45 looduskaitseinspektor ja 1945–50 ENSV Riikliku Loodusteaduste Muuseumi botaanikaosakonna juhataja. Tegeles peamiselt floristikaalase uurimistööga – uuris ja registreeris haruldaste ning kaitsealuste taimede kasvukohti, kirjeldas botaaniliselt huvitavaid alasid, jälgis inimese mõju taimkattele, uuris eriti Põhja-Eesti looalasid. Valmistas Eestis kasvavatest taimeliikidest põhjaliku herbaariumi (umbes 14 000 herbaarlehte on hoiul Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi botaanika osakonnas), koostas maakondade taimkattekatalooge. Avaldas esimese eestikeelse taimemääraja. Oli Eesti Vabariigi looduskaitseliikumise rajajaid ja esimene looduskaitseinspektor. Välmis maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmise ja looduses tähistamise korra, koostas kaitset vajavate liikide nimestiku, korraldas loodusobjektide kohta ankeetküsitlusi ja loendusi, organiseeris looduskaitse usaldusmeeste võrgustiku, uuris mõisaparkide ajalugu ja liigilist koosseisu, algatas koolide õppekavadesse looduskaitseõpetuse sissevõtmise ning maikuus loodus- ja muinsuskaitsepäeva tähistamise. Uuris rahvapäraseid taimenimesid. Kogus etnograafilist ja folkloorset materjali, propageeris kodu-uurimist. Tutvus 1936 Kesk-Euroopa maade looduskaitsekorraldusega. Osales Tallinna loomaaia rajamisel (1939). Ilmutanud üle 1400 kirjutise, avaldanud peale taimemäärajate ja muude botaaniliste üllitiste kirjutisi metsanduse, looduskaitse, aianduse, teadusajaloo, teadusterminoloogia ja kirjakeele ajaloo ning murrete kohta. Andis välja ajakirja Loodusevaatleja (1930–38) ja toimetas ajakirju Loodus (1922–24), Eesti Looduskaitse (1938) ja Loodushoid ja Turism (1939–40) ning kogumikku „Looduskaitse” (1937–40). Eesti Loodusuurijate Seltsi auliige (1956). Eesti Vabariigi looduskaitsemärk 1940, Eesti NSV suur looduskaitsemärk 1963, Eesti Vabariigi teaduspreemia 1994 (postuumselt).

Tema poeg Gustav Vilbaste (21. IX 1922 Tartu – 13. X 1986 Tallinn) oli ajakirjanik ja pedagoog, suunas koolinoorte turismi- ja matkaalast tegevust.

Tema tütar Hele Vilbaste (5. VI 1931 Tartu) on aiandusagronoom ja pedagoog, kureerinud põllumajandusministeeriumis põllumajandustehnikumide aiandus- ja agronoomiaalast õppetööd.

Töid

  • Eesti taimestik koolidele (1922, 21925)
  • Eesti taimeühiskonnad (1929)
  • Meie kodumaa taimi rahva käsitluses I–II (1934–35)
  • Taimemääraja koolidele (1936)
  • Looduskaitse all olevaid taimi (1938)
  • Puid ja põõsaid talvel (1948)
  • Eesti NSV ravimtaimed (51984 koos Johannes Tammeoru ja Oskar Koogiga)
  • Eesti taimenimetused (1993)

Kirjandus

EE 14, 2000; muudetud 2011