Ahrens, Eduard

Eduard Ahrens [a:r-] (3. IV 1803 Tallinn – 19. II 1863 Tallinn), keeleteadlane. Õppis 1820–23 Tartu ülikoolis teoloogiat, täiendas 1832 end Saksamaal ja Prantsusmaal. Töötas koduõpetajana, oli aastast 1837 Kuusalu pastor ja aastast 1860 ka Ida-Harjumaa praost. Rajas eesti keele uue kirjaviisi ja lauseõpetuse alused, tegi raamatus „Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes” (I 1843, I–II 1853) ettepaneku siirduda vanalt kirjaviisilt eesti keele hääldusega paremini sobivale soome ortograafiat järgivale kirjaviisile, mida hakati laiemalt kasutama 1860. aastail Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ja Jakob Hurda eestvõttel. Seadis eesmärgiks eesti kirikuraamatute keele parandamise. Avaldanud ülevaate „Johann Hornung, der Schöpfer unserer Ehstnischen Kirchensprache” (1845), eestikeelse Piibli vigade käsitluse „Sprachfehler der Ehstnischen Bibel” (1853) ning artikleid eesti keele ja eestlaste kohta.

Kirjandus

  • G. Vilbaste. Eduard Ahrensi katseid eesti kirikukeele parandamiseks. Tallinn, 1961
  • K. Ross. Viimane misjonilingvist Eduard Ahrens eesti kirjakeele reformijana. – Keel ja Kirjandus 2003, 5
  • Uue ajastu misjonilingvist. Eduard Ahrens 200. Koostanud ja toimetanud Kristiina Ross. Tallinn, 2003 
  • L. Aarma. Kas Eduard Ahrens oli eestlane? – Keel ja Kirjandus 2005, 10
  • V. Reiman. Eduard Ahrens. – Koguja: Villem Reimani Kolleegiumi aastaraamat 2002–2007. Tartu, 2008

EE 14, 2000; muudetud 2011