Eesti alevid ja linnad pärast 1917. aastat

Kohila sai aleviks 1945 ja on seda tänini. 1993 kuni 2002 oli tal halduslikult alevvalla staatus

1993. aastal sai Rapla omavalitsusega linnaõiguse ja 2002 ümbritseva Rapla vallaga liitudes muutus vallasiseseks linnaks

Jõhvi sai linnaks 1938, 1960 liideti Kohtla-Järvega, 1991 taastati linnaõigused ja sai ühtlasi Ida-Virumaa halduskeskuseks. 2005. aastal sai temast Jõhvi vallaga liitumisel vallasisene linn

15. VII 1917 võttis Venemaa Ajutine Valitsus vastu aleviseaduse, millega sai võimalikuks alevite kui uut liiki haldusüksuste teke. Alev allus maakonnavalitsuse järelevalvele ja oli seotud ka maakonna eelarvega. Eestis alustati augusti algul Nõmmel ja Jõhvis ettevalmistusi aleviõiguste saamiseks. Nõmme asutati alevina 12. IX 1917 ja Jõhvi 29. IX 1917. Alevi nimetuse taotlemist alustati ka Narva-Jõesuus. 11. IX 1917 kinnitati Tapa ja Türi aleviõigused. 1919. aasta sügisel said aleviks 3 alevikku, 1920 asutati 6 alevit. 1921 said aleviks 4 asulat. 1922. aasta rahvaloenduse põhjal elas 18 Eesti alevis kokku ligi 34 500 inimest. 1923 lisandusid alevite nimistusse Suure-Jaani ja Elva, 1924 Keila ning 1927 Mustla.

Aleveist muudeti Nõmme, Põltsamaa, Tapa, Tõrva ja Türi 1926 linnaks, 1. IV 1936 sai linnaõigused ka Otepää (Nuustaku), 1934 arvati Narva-Jõesuu omaette linnaosana Narva linna piiresse. 1. III 1934 toimunud rahvaloenduse andmeil oli Eestis (Petserita) 17 linna (neis ligi 319 500 elanikku) ning 15 alevit (ligi 23 200 elanikku). 19. V 1938 muudeti kõik alevid peale Võõpsu linnadeks, vastavalt linnaseadusele said kõik linnad astme: pealinna staatus anti Tallinnale, I astme linnaks sai Tartu, II aste anti Narvale, Pärnule, Nõmmele, Rakverele ja Viljandile, ülejäänud linnad said III astme.

1938. aasta linnadesüsteemi hakati muutma Teise maailmasõja lõpul, millal NSVL Ülemnõukogu Presiidium moodustas 23. VIII 1944 Vene NFSV koosseisus Pihkva oblasti, mille piiresse arvati ka enamik Petserimaad koos Petseri linnaga; uus piir kooskõlastati kahepoolsete aktidega novembris 1944 ja määrati Eesti poolt piirikirjeldusena 18. I 1945.

1945. aasta septembris ilmusid Eesti kaardile taas alevid, 1946. aasta alguseks oli neid 18, 1948 lisandusid veel Ahtme, Loksa ja Sompa, 1949 Lavassaare, Sillamäe ja Tootsi, 1950 Kukruse ja Viivikonna, 1951 Maardu ning 1954 Püssi ja Tamsalu. Vastavalt üleliidulisele määrangule liigitati alevitena moodustatud asulad töölisaleveiks, linna tüüpi aleveiks ja kuurortaleveiks, nimetatud liigituse kaotamiseni 1961 oli Eestis 20 töölis-, 2 kuurort- ja 7 linna tüüpi alevit. 1961 said aleviks veel Põlva ja Väike-Maarja (viidi 1963 tagasi maa-asulaks), 1971 Võsu ning 1973 Saue. 1990 sai aleviõigused Kohtla-Nõmme, 1991–93 olid alevid Oru ning teist korda Kukruse ja Sompa. 1993 kaotas aleviõigused Viivikonna. 2005 sai teist korda alevi õigused Järva-Jaani. 2008 sai aleviks Kiili ja 2011 Paikuse. Aastal 2011 oli Eestis 12 alevit: Aegviidu, Järva-Jaani, Järvakandi, Kiili, Kohila, Kohtla-Nõmme, Lavassaare, Märjamaa, Paikuse, Pärnu-Jaagupi, Tootsi ja Vändra.

15. VI 1946 nimetati linnaks Kiviõli ja Kohtla-Järve asula, 1953 kujundati linnaks Ahtme alev ja 1957 Sillamäe alev, 1980 sai linnaõigused Maardu alev. 1993 taotlesid haldusreformi käigus 12 alevit (Abja-Paluoja, Kehra, Lihula, Loksa, Narva-Jõesuu, Nuia, Põlva, Püssi, Rapla, Räpina, Saue, Võhma) endale linna nimetuse, 11 alevit said aga omavalitsusliku valla staatuse (neist Tamsalu muudeti 1996 linnaks ja Võsu on aastast 1998 alevik). Kauastest alevitest muudeti tagasi maa-asulaks Ambla (1979) ja Järva-Jaani (1987), linna staatuse kaotas 1979 Mustla. 

Nüüdsetest linnadest Jõhvi on olnud kaks korda omavalitsusega linn: sai linnaks 1938, 1960 liideti Kohtla-Järvega, 1991 taastati linnaõigused ja sai ühtlasi Ida-Virumaa halduskeskuseks. 2005. aastal kaotati Jõhvi omavalitsuslik staatus uuesti ning temast sai Jõhvi vallaga liitumisel vallasisene linn. Aastast 1996 on Eestis 47 linna, neist 33 on omavalitsusüksused ja 14 (Abja-Paluoja, Antsla, Jõhvi, Karksi-Nuia, Kehra, Kilingi-Nõmme, Lihula, Otepää, Rapla, Räpina, Suure-Jaani, Tamsalu, Tapa ja Türi) vallasisesed asustusüksused (2011).

2001. aasta seisuga elas Eesti linnades 929 700 inimest, mis moodustas üle 68% riigi kogurahvastikust, ühe linna keskmine pindala oli 1467 ha ja keskmine elanike arv 19 780, 1 linn tuli 929,7 km2 maakonna pindala kohta. Samal ajal 9 alevis (8 alevvallas ja Pärnu-Jaagupi vallasiseses alevis) elas ligi 15 750 elanikku, ühe alevi keskmine elanike arv oli 1749 ja keskmine pindala 533 ha.

2010. aastal elas linnalistes asulates 935 385 inimest, mis moodustab 69,8% riigi kogurahvastikust.

Linnalised asulad (2000)

Eesti linnad suurusjärguti
Linnade arv Elanikke (tuh) Elanikke (%)
Suurusjärk (tuh in) 1959 1970 1979 1989 1959 1970 1979 1989 1959 1970 1979 1989
500 1 1 1 1 281,4 369,2 429,5 482 44,5 44,4 45,1 45,5
250 – – 1 1 – – 104,5 113,9 – – 11 10,7
100 2 3 3 3 130,2 216,6 196,5 211,7 20,6 26 20,6 20
50 2 2 1 3 63,6 67,1 22,4 63,4 10,1 8 2,4 6
20 5 8 8 9 66,6 108,4 119,8 124,9 10,5 13 12,6 11,8
10 6 6 6 6 45,9 38,3 42,9 38,8 7,2 4,6 4,5 3,7
5 6 3 5 3 21,7 12,1 20,8 12,1 3,4 1,5 2,2 1,1
3 11 10 8 7 23,4 21,1 14,8 12,9 3,7 2,5 1,6 1,2
  33 33 33 33 632,9 833,2 951,2 1059,8 100 100 100 100
Eesti linnad 1938–40 (linna õiguste saamise aasta)
Antsla (1938)
Elva (1938)
Haapsalu (1279)
Jõgeva (1938)
Jõhvi (1938)
Kallaste (1938)
Keila (1938)
Kilingi-Nõmme (1938)
Kunda (1938)
Kuressaare (1563)
Kärdla (1938)
Mustla (1938)
Mustvee (1938)
Mõisaküla (1938)
Narva (1345)1
Nõmme (1926)
Otepää (1291)
Paide (1291)
Paldiski (1783)
Petseri (1918)2
Põltsamaa (1926)
Pärnu (1251)
Rakvere (1302)1
Sindi (1938)
Suure-Jaani (1938)
Tallinn (1248)1
Tapa (1926)
Tartu (1248)1
Tõrva (1927)
Türi (1926)
Valga (1584)
Viljandi (1283)1
Võru (1784)
1oli linn juba enne ametlikku linna õiguste saamist
2liideti Eestiga 1920

  

Vaata ka artikleid

EE 11, 2002 (A. Saar); muudetud 2012