Eesti asustus

Ajaloolised külatüübid

Kehtnast loodes asuv Kumma on tüüpiline sumbküla

Asustus on mingi kindla territooriumi, eeskätt inimese alaliseks elamiseks sobiliku maa-ala kattumus asulavõrguga. Asulavõrk on nüüdisilme omandanud aegade jooksul. Asustusüksused on tiheda hoonestuse ja tuhandete elanikega linnad, neist väiksemad on kuni mõne tuhande elanikuga alevid, kohaliku keskuse funktsiooni täitvad, keskmiselt paarisaja elanikuga alevikud ning peamiselt põllumajandusliku tootmisega seotud külad. Viimased võivad oma hoonestuse paiknemiselt olla haja- või sumbkülad, eristatakse ka ahel-, hagu-, rida- ja tänavkülasid.

Asustust, nagu rahvastikkugi, võib jagada linna- ja maa-asustuseks, kuni 1996. aastani käsitleti linnaasustusena linnu ja aleveid ning maa-asustusena alevikke ja külasid, seoses alevike arvamisega linnaasustuse rühma jäid ametlikult maa-asulateks ainult külad (Valitsuse 1996. aasta 24. septembri määrus number 233). Varasemate aastatega võrreldavuse tagamiseks käsitleb Statistikaamet kehtivale asustusjaotusele vaatamata linnaliste asulatena linnu, vallasiseseid linnu ja aleveid ning maa-asulatena alevikke ja külasid.

Nagu haldusüksusedki, katavad ka asustusüksused kogu riigi pindala. 47 linna kokku hõlmavad 718,7 km2 (1,7% maakondade koguterritooriumist; 1. I 2012). Pindalalt suurim on Tallinn – 158,3 km2 (22,9% linnade koguterritooriumist). Tallinnale järgnevad Narva (84,5 km2), Paldiski (ilma veealata 60,2 km2), Kohtla-Järve (41,8 km2), Tartu (38,8 km2) ja Pärnu (32,2 km2). Nimetatud 6 linna hõlmavad üle 50% linnade kogumaast. Väikseima pindalaga linnad on Kallaste ja Võhma (mõlemad 1,93 km2). Paldiski ja Tapa (17,4 km2) suhteliselt suur territoorium on seletatav Nõukogude ajal nende piiresse arvatud militaarmaaga. Mõne linna (Võru, Viljandi, Maardu) pindala hõlmab ka järvede pinna. 12 alevit hõlmavad kokku 56,6 km2 (1. I 2012); suurim on Kõrvemaa metsamaastikus asuv Aegviidu (ligi 12 km2), väikseim Tootsi (1,76 km2).

Alevike ja külade pindala ei ole teatmikes välja toodud, küll aga on nende piirid lahkmejoontena näidatud vastavatel kaartidel. Lahkmejoontega piiritletud asulapiirkonnad hõlmavad peale hoonestusala ja haritava maa ka ümberkaudsed metsad, sood, veekogud jt looduslikud alad, samuti teede maa, karjäärid jm tehnogeensed alad, teisi sõnu kõik valla piires asuvad maakasutused. Loodusolude erinevuse tõttu võib külade pindala suurus olla erinev. Väga suured on külaalad Alutagusel (Mustanina, Auvere, Nüri, Oonurme, Metsküla, Tarumaa), Kõrvemaal (Pillapalu, Koitjärve, Vikipalu, Vetepere) ja Soomaal (Sandra, Tipu, Kanaküla, Kikepera). Hõreda asustusega on ka vallad, kus ühe küla keskmine pindala ületab Eesti keskmist näitajat (9,2 km2) üle 3 korra, nii on küla keskmine pindala Risti vallas 33,6 ja Surju vallas 32,5. Kõige väiksem on küla keskmine pindala Võrumaal Meremäe, Haanja ja Rõuge vallas, vastavalt 1,5, 1,9 ja 2,4 km2. Peab ka märkima, et asulate arv on teatud määral suvaline: on valdu, kus on jäädud 1977. aasta maa-asulate arvestuse korrastamisel kujunenud arvude juurde, ning valdu, kus 1990. aastaist alates on ennistatud asustusüksustena kaotatud külasid.

  • Asulate arv ja keskmine pindala (km2) maakonniti 2012
    Maakond Külad ja alevikud Linnad ja alevid
      Külade ja alevike pindala Arv Ühe küla või aleviku keskmine pindala Linnade ja alevite pindala Arv Ühe linna või alevi keskmine pindala
    Harjumaa 4051,2 429 9,44 281,0 9 31,22
    Hiiumaa 1 018,8 184 5,54 4,5 1 4,50
    Ida-Virumaa 3 190,1 222 14,37 174,0 8 21,75
    Jõgevamaa 2 588,5  236 10,97 15,3 3 5,10
    Järvamaa 2436,6 192 12,69 23,0 3 7,67
    Läänemaa 2 368,7 242 9,79 14,4 2 7,20
    Lääne-Virumaa 3585,9 399 8,99 41,9 4 10,47
    Põlvamaa 2 155,6 262 8,23 9,2 2 4,60
    Pärnumaa 4 739,9 332 14,28 67,8 8 8,48
    Raplamaa 2 962,7 281 10,54 17,0 4 4,25
    Saaremaa 2 907,2 500 5,81 14,9 1 14,95
    Tartumaa 2 942,1 347 8,48 50,6 3 16,87
    Valgamaa 2 017,9 157 12,85 25,7 3 8,57
    Viljandimaa 3 394,1 262 13,0 28,4 6 4,73
    Võrumaa 2 289,7 577 3,97 15,7 2 7,85
    Kokku 42 649,0 4622 9,23 783,4 59 13,27

Kirjandus

  • Список населенных мест Эстляндской губернии. Ревель, 1913
  • Üleriikline asumite nimestik. Linnad, alevid, vallad, külad, asundused, üksiktalud jm. kohad. Tallinn, 1923
  • T. Rea. Eesti ala linnade funktsionaalsed tüübid XX saj. alguses. – TRÜ toimetised, 88, Geograafiaalaseid töid I, 1960
  • T. Rea. Eesti NSV linnaliste asulate geneetilised klassifikatsioonid (sotsialismieelsel perioodil). – TRÜ toimetised, 88, Geograafiaalaseid töid I, 1960
  • Eesti NSV külanõukogude ja asumite rahvastik 1959. a. ja 1970. a. rahvaloenduse andmeil. Tallinn, 1972
  • V. Murel. On the peculiarities of the system of rural settlements (on the example of the Estonian S. S. R.). – Estonia. Geographical Studies. Tallinn, 1972
  • S. Vahtre. Eestimaa talurahvas hingeloenduse andmeil. Tallinn, 1973
  • E. Toomaru. Maa-asulaks jäävad alevik ja küla. – Nõukogude Õigus, 1975, 5
  • Eesti NSV territooriumi administratiivne jaotus ja maa-asulad seisuga 1. jaanuar 1978. Tallinn, 1978
  • L. Volkov. Eestimaa asustus. Tallinn, 1980
  • Eesti NSV külanõukogude ja maa-asulate rahvastik 1959. a., 1970. a. ja 1979. a. rahvaloenduse andmeil. Tallinn, 1981
  • A. Kerge. Eesti NSV asustussüsteemi areng. – Ehitus ja Arhitektuur, 1981, 1
  • Baltisches historisches Ortslexikon. Teil I Estland (einschliesslich Nordlivland). Köln-Wien, 1985
  • Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik 1989, I. Tallinn, 1990
  • Eesti Vabariigi haldus- ja territoriaaljaotuse klassifikaator seisuga 01. 01. 1994. Tallinn, 1994
  • Eesti valdade rahvastik valdade majapidamisarvestuse andmetel. 1. jaanuar 1995. Tallinn, 1995
  • A. Marksoo. The Estonian urban system in transition. – Acta Wasaensia, 45, 1995
  • H. Puhk. Estonia Estonorum. Eesti 1940. Ajalooline geograafia. Toronto, 1996
  • Gazetteer of Estonia. – Names approved by the United States Board on geographic names. Bethesda, 1996
  • H. Palli. Eesti rahvastiku ajaloo lühiülevaade. Tallinn, 1998
  • Eesti haldus- ja asulajaotuse klassifikaator. Tallinn, 1998
  • Valdade rahvastik majapidamisarvestuse andmetel 1. jaan. 1997; sama 1. jaan. 1998; Vallarahvastik 1. jaanuar 1999. [ESA aastakogumik.] Tallinn, 1999
  • Eesti. Haldus- ja asustusjaotus 1999 1:300 000. [Kaart.] Tallinn, 1999
  • Vallarahvastik 1. jaanuar 2000. [ESA aastakogumik.] Tallinn, 2000
  • Ü. Liitoja-Tarkiainen. Hajatalud ja külad Põhja-Liivimaal 17. sajandil. Tartu, 2000
  • R. Mällo. Eesti sotsiaal- ja majandusgeograafia. Tallinn, 2000
  • Eesti Vabariigi haldus- ja asustusüksuste klassifikaator (EHAK). Tallinn, 2000
  • Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator 2010v3
  • Eesti. Arve ja fakte 2010. Tallinn, 2010

EE 11, 2002; muudetud 2011