Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist. Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870. aastat, kui Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula „Saaremaa onupoega”. 19. sajandi lõpus juhtis Vanemuise teatrit August Wiera, kes eelistas kergeid vaate- ja laulumänge. 1906 muudeti Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla kutseliseks teatriks. Vanemuise juhiks saanud Karl Menning hakkas lavastama väärtuslikke näidendeid ning taotlema mängu elulist tõepära ja ansambliühtsust. Tema nõudliku teatritöö tulemusena sündis ühtlaselt hea professionaalse tasemega trupp: Anna Altleis-Heisler, Anna Markus, Amalie Konsa, Leopold Hansen, Mari Möldre, A. Simm, A. ja O. Teetsov, E. Türk jt. Seevastu Estonia ilme määrasid pigemini üksikud tähed, säravad näitlejatalendid Theodor Altermann, Paul Pinna, E. Villmer ja A. Lauter, kellest hiljem arenes ka võimekas teatrijuht. 1908 hakati Estonias lavastama oopereid ja operette, tuntuks said lauljad B. Hansen, H. Einer, O. Mikk-Krull ja A. Säilik. 1916–24 tegutses Tallinna Draamateater, seejärel rajati Draamastuudio Teater (aastast 1937 Eesti Draamateater). 1920. aastail asutati veel rahvatüki laadi moodsate võõristusvõtetega ühendav Tallinna Töölisteater ning otsinguline, ekspressionistliku suunaga Hommikteater. Kutseline teater asutati ka Viljandis ja Narvas. 1920.—30. aastail teatrielu mitmekesistus. Hakati lavastama suuri klassikalisi tragöödiaid ja kaasaja näidendeid ning dramatiseerima eesti proosateoseid. Võimekad lavastajad olid P. Põldroos ja A. Särev (Töölisteatris), A. Lauter ja H. Gleser (Estonias, viimane ka Töölisteatris), P. Sepp (Estonias ja Draamateatris) ning hiljem L. Kalmet (Draamateatris). Nende loomingu ja pedagoogitöö tulemusena sugenesid eriilmelised trupid, milles oli palju isikupäraseid näitlejaandeid: L. Reiman, R. Tarmo, M. Möldre, P. Pinna, E. Villmer, H. Gleser, H. Laur, A. Üksip, M. Parikas, M. Luts, R. Bauman ja A. Teetsov. Estonia ooperitrupi palet kujundasid dirigent R. Kull, lavastajaist H. Kompus ja hiljem eriti E. Uuli ning solistidest K. Ots, I. Aav-Loo, M. Taras, A. Arder ja E. Vaarman. Oma aja säravaim operetitäht oli M. Laid, parim operetilavastaja oli A. Lüüdik. Estonia balletitrupi pidev tegevus algas 1926 R. Olbrei juhtimisel, tantsijaist paistsid silma K. Maldutis, A. Koit, B. Blinov ja V. Hägus. 

Sõjajärgse aja teatritegevust pärssisid sõjaaegsed purustused ja seejärel ideoloogilised repressioonid. Estonia draamatrupp viidi 1949 Draamateatrisse, likvideeritud Töölisteatri asemel loodi Noorsooteater, mis peagi ühines samuti Draamateatriga. Viimane oli pikka aega Tallinna ainus eestikeelne teater; lisaks loodi Vene Draamateater (1948) ja Nukuteater (1952). Selle aja teatriloos mängisid olulist rolli P. Põldroos, A. Lauter, A. Ekston, neile lisandus I. Tammuri, E. Kaidu, A. Satsi, K. Adra, I. Urbeli, L. Kalmeti ja A. Särevi lavastajategevus. 1950. aastate II poolel algasid algasid uue, teatraalsema lavastiili otsingud. Siis alustas oma lavastaja- ja lavapedagoogitööd V. Panso, kes koos Vanemuist aastakümneid juhtinud Kaarel Irdiga kujunesid suundaandvateks lavastajateks. Muusikalavastuste ilmet määrasid P. Mäe (Estonias) ja U. Väljaotsa (Vanemuises ning Estonias) ooperilavastused, omapäraseks arenes I. Urbeli juhtimisel Vanemuise ballett. Draamalaval hakkas olustikulise elusarnasuse kõrval taas juurduma teatraalsem, tinglikum teatrilaad. Kohati saavutati üldistav ja filosoofiline ainekäsitlus. Alates 1960. aastate lõpust suurenes nooremate põlvkondade osa, märgatavalt mitmekesistusid teatrilaadid ja -vahendid, küpses uusi lavastajaisiksusi sõnalavastusteatris M. Mikiver, E. Hermaküla, J. Tooming, K. Komissarov, K. Raid, M. Karusoo, I. Normet ja R. Trass, balletis M. Murdmaa ja Ü. Vilimaa, ooperis A. Mikk. Tuntuimad draamanäitlejad olid A. Lauter, H. Laur, K. Karm, A. Eskola, A. Talvi, L. Lindau, J. Järvet, E. Koppel, V. Otsus, K. Välbe, S. Reek, L. Rummo, I. Ever, H. Mandri, H. Elviste ja A. Üksküla. Ooperilauljaist on eesti muusikateatrile eri aegadel nime teinud G. Ots, T. Kuusik, E. Maasik, M. Kodanipork, V. Gurjev, V. Neius, H. Krumm, M. Voites, A. Kaal, T. Maiste, M. Palm, U. Tauts, L. Mark, E. Ani ja V. Kuslap. Balletis on oma aja esitantsijad olnud V. Otsus, H. Puur, E. Kerge, A. Leis, Ü. Ulla, hiljem T. Randviir, T. Soone, J. Lehiste, J. Poznjak, T. Härm ja Ü. Vilimaa. Huvitavaid lavakujundusi on teinud kunstnikud M.-L. Küla, E. Renter, L. Roosa, V. Peil, M. Säre, G. Sander, A. Unt ja T. Virve.

Näitlejaid valmistab ette EMA lavakunstikool, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia; ooperilauljaid koolitab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, ballett saab täiendust Tallinna Balletikoolist.

Loe põhjalikumalt eesti teatri kohta

• Eesti teatrileksikon

Vaata ka seotud artikleid

• Sõnalavastusteater Eestis aastani 1940
• Sõnalavastusteater Eestis 1940–80
• Sõnalavastusteater Eestis aastast 1981

Kirjandus

• K. Ird. Cogito, ergo sum ehk mõeldes oma mõtteid (1979)
• A. Lauter. Käidud teedelt (1979)
• M. Möldre. Eesriie avaneb (1963)
• V. Panso. Portreed minus ja minu ümber (1975)