Põlva maakond

Põlvamaa üldandmed
Moodustamise aeg 1. I 1990 (alates 26. IX 1950 rajoon)
Pindala 2164,8 km2
Elanike arv 30 889 (2010)
Keskus Põlva linn
Rahvastiku tihedus 14,3 inimest 1 km2-l
Linnarahvastiku osatähtsus 29,9%
Haldusüksused  1 linn, 13 valda 
Asulad 2 linna (sh 1 vallasisene linn), 7 alevikku, 255 küla

Põlva maakond, Põlvamaa, 1. järgu haldusüksus Eestis.

Asub Kagu-Eestis, hõlmab varasema Võrumaa põhjaosa ja Tartumaa kaguserva ning Petserimaast Saatse ja Värska ümbruse. 

Etnograafilis-kultuurilooliste aladena kuuluvad Põlvamaasse Kanepi, Põlva ja Räpina kihelkonna põhiosa ning väiksemaid osi Kambja, Võnnu, Rõuge, Otepää ja Vastseliina kihelkonnast ning Mikitamäe, Saatse ja Värska ümbrus Petserimaast.

Põlvamaa piirneb põhjas ja loodes Tartumaaga, idas ja kagus Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajooniga, lõunas ja edelas Võrumaaga, läänes Valgamaaga. Maakonna kirdepiir Lämmi- ja Pihkva järves on ühtlasi riigipiiriks Venemaaga.

Põlvamaa (2003)

Haldusjaotus, asustus ja rahvastik

Põlvamaa suurimad asulad (elanike arv 2000, linnadel 2010)
Põlva linn 6554
Räpina linn 2673
Kanepi alevik 657
Ahja alevik 635
Mammaste küla 635
Värska alevik 580
Veriora alevik 566
Himmaste küla 562
Vastse-Kuuste alevik 525
Mooste alevik 464
Tilsi küla 443
Krootuse küla 430
Saverna küla 410
Rosma küla 388
Põlgaste küla 383
Peri küla 373
Mikitamäe küla 355
Kauksi küla 327
Erastvere küla 320
Orava küla 309
Linte küla 295
Ristipalo küla 277
Leevi küla 258
Aarna küla 255

Koosneb Põlva linnast (maakonnalinn) ning Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mikitamäe, Mooste, Orava, Põlva, Räpina (sh vallasisene Räpina linn), Valgjärve, Vastse-Kuuste, Veriora ja Värska vallast.

Põlvamaa haldusjaotus
Haldusüksus Halduskeskus Pindala (km2) Alalisi elanikke Alevikke ja külasid Keskuse kaugus Põlvast Praeguse seisundi saamise aeg
      2003 2010  2012    
Põlva linn 5,5 6483 6554   10. VIII 19931
Ahja vald  Ahja alevik 72,1 1179 1105 9 23 19. XII 1991
Kanepi vald Kanepi alevik 231,4 2651 2506 22 23 19. XII 1991
Kõlleste vald Krootuse küla 150,4 1067 996 12 15 26. IX 1991
Laheda vald Tilsi küla 91,5 1399 1341 11 15 6. XII 1990
Mikitamäe vald Mikitamäe küla 104,4 1115 973 18 44 4. VI 1992
Mooste vald Mooste alevik 185,1 1610 1529 15 16 12. XII 1991
Orava vald Orava küla 175,5 903 841 30 39 30. IV 19922
Põlva vald Mammaste küla 228,6 3957 3883 27 1,4 10. X 1991
Räpina vald Räpina linn 265,9 5730 5502 27 31 11. VII 20023
Valgjärve vald Saverna küla 143 1617 1572 16 26 19. XII 1991
Vastse-Kuuste vald Vastse-Kuuste alevik 123 1265 1253 10 15 23. X 1990
Veriora vald Veriora alevik 200,4 1680 1509 30 25 4. VI 1992
Värska vald Värska alevik 187,8 1465 1325 35 40 4. VI 1992
1Põlva alev nimetati linnaks
2Suuremetsa vald nimetati Orava vallaks
3Räpina linn (kuni 10. VIII 1993 alev) ja senine Räpina vald ühendati üheks vallaks

Loodus

Valgesoo maastikukaitseala

Põlvamaa suurimad siseveekogud (ha)
Meelva järv 78,7
Jõksi järv 64,9
Valgjärv 64,6
Põlva paisjärv 50
Saesaare veehoidla 50
Piigandi järv 43,4
Kooraste Suurjärv 39,4
Rasina Arujärv 31,5
Kauksi Kivijärv 30,8
Tilsi Pikkjärv 26,6
Värska (Õrsava) järv 22
Nohipalu Mustjärv 21,9
Põlvamaaga külgneb umbes 55 km2 Lämmi- ja Pihkva järve Eesti osast.

Piusa jõgi

Põlvamaa suurimad sood (km2)
Meelva 38,9
Peipsiääre 26,3
Padusaare 25,8
Ahja-Lutsu 13,6
Meenikunnu 14,5
Tuurapera 7,6
Tedremäe 7,4
Riha 7,3
Määsovitsa 7,2
Mustja 4,4
Labasaare 3,7
Ahijärve 3,6
Arromäe 3,6
Jõe 3,5
Valgesoo 3,3
Timo 3,1
Joosu 3

Jõksi järv

Põlvamaa paikneb peamiselt kolme maastikurajooni alal. Maakonna keskosa hõlmab Ugandi lavamaa. Sealseid lainjaid moreenitasandikke (kõrgus 40–100 m ü.m) liigestavad ürgorud. Ahja ja Võhandu ürgoru veerudel paljandub mitmel pool nn taevaskodadena ja müürmägedena aluspõhja moodustav Kesk-Devoni liivakivi. Pinnakatteks on enamasti karbonaadivaene punakaspruun liivsavimoreen, liivikuil, mõhnadel ja oosidel sorteerunud liiv ja kruus. Põlvamaa lääneosa hõlmab Otepää kõrgustiku idapoolmiku. Sealsele vahelduvale pinnamoele (Laanemägi, 211 m) on omased moreenküngastikud (Valgjärve ümbrus), mõhnastikud (Karilatsi) ja järveahelatega orud (Jõksi-Kooraste, Vidrike-Kooraste jmt ürgorg). Kanepi ümbruses ja mujalgi leidub võrdlemisi tasaseid liivikuid. Maakonna kaguosa paikneb Palumaal. Seal on ülekaalus jääpaisjärvetasandikud, leidub ka liivikuid ja mõhnastikke. Värska ümbruse liivikud on peamisi Eestis leiduvaid stepitaimede kasvukohti. Äärmine kirdeosa ulatub Peipsi madalikule (rannajoont umbes 40 km). Maakonna lõunapiiril asub Võru-Petseri ürgorg, kaguosas Piusa ürgorg. Suurimad jõed on Ahja (maakonna alal selle ülem- ja keskjooks) ja Võhandu (umbes 3/5 kogupikkusest), kagupiiril ja -osas voolab Piusa. Ka väiksematel jõgedel (Orajõgi, Lutsu jõgi) on kaunist ürgorgu ja paljandeid. Allikarohkuse tõttu on jõed jahedaveelised ja paljud lõigud ei külmu talviti kinni. Järvi on umbes 135 (kokku 9,4 km2), suur osa neist paikneb rühmiti orgudes (näiteks Kooraste, Kanepi, Partsi ja Orava järved). Põlvamaa mullad on valdavalt väheviljakad (VI–VII hindeklass), parimad neist (V–VI klassi piiril) paiknevad Ugandi lavamaal ja Palumaal. Ülekaalus on pruunid ja heledad kahkjad mullad, Otepää kõrgustiku künklikel aladel on ulatuslikult mitmesuguseid erodeerunud (sh karbonaatseid) muldi, nõgudes deluviaalmuldi, kõikjal liivadel on ülekaalus leedemullad. Peipsi madalikul on valdavad leet-glei- ja soomullad, gleimuldi on väga vähe. 2002. aastal hõlmas mets Põlvamaast 44%. Suurimad metsad on maakonna kirde- ja idaosas. Puuliikidest on ülekaalukalt esikohal mänd. Ürgorgudes ja Lämmijärve ääres leidub kihilistel lammi-glei- ja lammimadalsoomuldadel luhti. Sood hõlmavad kokku 380 km2 (sh madalsoo 48 ja raba 41%). Põlvamaa peamised maavarad on kruus, liiv (sh Piusa klaasiliiv), turvas (Meelva soo), ravimuda (Värska laht), savi (Joosu) ja mineraalvesi (Värska leiukoht). Põlvamaal on 27 hoiuala, 8 looduskaitseala, 11 maastikukaitseala, 4 vanade eeskirjadega kaitseala ja 55 kaitsealust looduse üksikobjekti, sh Tsõõrikmäe meteoriidikraater ja Ilumetsa meteoriidikraatrid.

Piusa koopad

Ilumetsa meteoriidikraatrid. Fotol Põrguhaud (2004)

Taevaskoda

Majandus

Statistilisse profiili kuuluvate Põlvamaa ettevõtete jaotus tegevuslade järgi (2009)
Kokku 1333
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 475
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite remont 172
Töötlev tööstus 137
Ehitus 123
Veondus ja laondus 97
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 79
Majutus ja toitlustus 55
Muud 195
Põlvamaa ettevõtjate jaotus õigusliku vormi järgi
  1. I 2003 31. XII 2009
Aktsiaseltsid 88 57
Osaühingud 569 1123
Tulundusühistud 35 25
Täisühingud 6 11
Usaldusühingud 2 7
Füüsilisest isikust ettevõtjad 679 1096
Kokku 1379 2319

Põlvamaa majandusele on omane ettevõtete vähesus ja tegevusalade mitmekesisus.

Ettevõtlus. Statistilisse profiili kuuluvate ettevõtete arvu (2009. aastal 1333) poolest edestab Põlvamaa vaid Hiiumaad. Omavalitsuste kaupa on Põlvamaa ettevõtjad jaotunud ebaühtlaselt. Enim on neid Põlva linnas ja vallas (vastavalt 311 ja 174, kokku 36% ettevõtetest) ning Räpina vallas (195 ettevõtet, s.o 15%). Kõige rohkem (36%) on põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügiga tegelevaid ettevõtteid. Toodangu valik on mitmekesine: mineraal- ja lauavesi (AS Värska Vesi), ravimid (AS Nycomed Sefa), piima- (Tere AS-i Põlva tootmisüksus), leiva- ja saia- (AS Lõuna Pagarid) ning Vastse-Kuuste lihatooted (Atria Eesti AS), lainepapp- (AS Cista) ja puittooted (OÜ Hobbiton, AS Liimpuit). Suurimad põllumajandusettevõtted on Peri Põllumajanduslik OÜ ja OÜ Põlva Agro, suurim kaubandusettevõte Põlva Tarbijate Ühistu. Tegeldakse ka mööbli tootmisega: AS Sverix teeb Räpina vallas Ruusa külas männipuidust aiamööblit (2009. aasta müügitulu 38 miljonit krooni), AS Suwem Laheda vallas Himma külas lastetoamööblit (müügitulu 26 miljonit krooni), edukad mööblitootjad on osaühingud Alcantra, Mammaste Puit ja Põlva-Term. Ka väljaspool maakonda tuntud ettevõtted on Räpina Paberivabrik, Värska Sanatoorium ja OÜ Kõlleste Kommimeistrid (valmistab käsitsi mesindussaadusi sisaldavaid šokolaadikomme ja -tahvleid).

Põllumajandus. Põllumajanduslik maa moodustab maakonna pindalast 23,4%, sellest haritav maa 17,7%. Teravilja külvipinda oli 2010. aastal 19 138 ha (Eesti omast 7%), teravilja keskmine saagikus (aidakaalus) 2176 kg/ha (Eestis 10. kohal). Kõige enam oli külvatud otra (6180 ha) ja kaera (4807 ha), vähem nisu (4099 ha) ja rukist (596 ha). Odra saagikus oli 2500 kg/ha (Eestis 5. koht). Rapsi ja rüpsi (kokku 5875 ha) külvati sarnaselt Eesti keskmisega, kartuli külvipind (477 ha) oli väike. Veiseid oli 13 200, neist 5700 piimalehmad. Aasta keskmine väljalüps lehma kohta (7420 l) oli üks Eesti suurimaid (2. koht). Sigu peetakse vähe (6700), ka lammaste ja kitsede arvult (kokku 4000) on Põlvamaa maakondade seas viimaste hulgas (10.–11. koht). Munatoodangult (30,7 miljonit) on Põlvamaa 3. kohal. Põllumajandusloenduse (2010) andmeil oli Põlvamaal avamaaköögivilja külvipind 150 ha. Kõige enam kasvatati söögipeeti (29 ha), peakapsast (19 ha), kaalikat (17 ha, Eesti kaalikakülvipinnast 15%), porgandit (12 ha) ja mugulsibulat (3 ha, Eesti sibulakülvipinnast 1,3%). Aianduses on peale Räpina Aianduskooli (istikud) tuntud ka Ahjas asuv, vilja- ja okaspuude ning marjapõõsaste istikuid, marju ja puuvilja kasvatav Ain Ootsingu Asuva talu.

Metsandus ja jahindus. Põlvamaa maakatastrisse oli 31. XII 2002 kantud 94 003,2 ha metsa, sellest 50 506,8 ha oli riigi- ja 43 401,6 ha eramets. Riigi- ja erametsas oli valitsev puuliik mänd (vastavalt 62,4 ja 53,8%), kuuske oli riigimetsas 19,7%, kaske erametsas 24,1%. Männi keskmine vanus oli erametsas 71, riigimetsas 70 aastat, kuusel erametsas 69 ja riigimetsas 47 ning kasel vastavalt 44 ja 49 aastat. Metsa raiuti 2002. aastal kokku 480 0235 m3, sellest 351 159 m3 andis uuendus- ja 128 864 m3 hooldusraie. Metsa istutati (668 000 taime) ja külvati kokku 551,6 ha, sellest 307,8 ha riigi- ja 243,8 ha erametsa alal. Põlvamaa riigimetsamaad haldab Põlvamaa metskond oma Kiidjärve, Erastvere, Räpina, Ilumetsa ja Orava metsandikuga. Põlvamaa metskonna üldpindala on 56 188 ha, sellest on metsamaad 85%. Metskonna metsadest on ülekaalus palumetsad (54%) ja laanemetsad (25%). Puuliikidest on levinuim mänd, järgneb kask. 2009. aastal uuendati metsa 310 hektaril – istutati 262 hektaril ja külvati 48 hektaril (kõige enam istutati kuuske – 142 hektaril). Riigimetsamaal raiuti metsa 2768 hektaril, kokku 242 633 m3, ja erametsamaal 3939 hektaril, kokku 281 507 m3. 2009. aastal kütiti Põlvamaal (sulgudes vastav näit 2002. aastal) 43 (57) halljänest, 8 (0) hunti, 8 (1) ilvest, 432 (206) kobrast, 190 (60) kährikut, 905 (402) metskitse, 42 (22) metsnugist, 944 (204) metssiga, 5 (8) minki, 5 (2) mäkra, 3 (3) pruunkaru, 99 (107) põtra, 505 (246) rebast, 2 (0) saarmast, 10 (21) tuhkrut,3 (10) valgejänest ja 242 (326) parti.

Kalandus. Kalapüügiga tegeldakse peamiselt Peipsi-äärsetes külades Beresjes ja Lüübnitsas. 2002. aastal püüti kõige rohkem latikat (140 t), koha (111,1 t), särge (103,6 t), haugi (32,9 t) ja ahvenat (22 t). 2010 lossiti Beresjes 22,006 t ja Lüübnitsas 18,482 t kala. Suurim kalakasvataja on Vastse-Kuuste vallas asuv Karilatsi Kalamajand OÜ (vikerforell).

Veondus. Põlvamaal paikneb (seisuga 31. XII 2009) 1166 km riigimaanteid, neist 31 km moodustab maakonda läbiv Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa põhimantee Tartu–Võru lõik. Tugimaanteid on 253 ja kõrvalmaanteid 881 km. Kohalikke teid on (31. XII 2008) 942 km ja erateid 599,6 km. Autobusse oli seisuga 31. XII 2009 88 (neist 36 eravalduses) ja veoautosid 2830 (neist 1513 eravalduses). Põlvamaad läbib 63 km pikkuselt Tartu–Petseri (2012 avati Tartu–Orava raudteeliin) ja 20 km pikkuselt Valga–Petseri raudtee.

Turism. Põlvamaal on 62 äriregistris registreeritud majutuskohta. 2009. aastal kasutas majutuskohtade teenuseid 28 714 inimest, ööbimisi oli kokku 88 551, neist 82 947 (94%) olid Eesti elanike ööbimised.

Seto tsäimaja Värskas

Ratsutamiskeskuse Timmo Tallid korraldatud ratsamatk Põlvamaal (1999)

Köögiviljapõllud Põlvamaal

Haridus, kultuur ja tervishoid

August Weizenbergi hauamonument „Lootus” Kanepi Mäe kalmistul

Haridus. Põlvamaal oli 23 üldhariduskooli (2009), sh 6 gümnaasiumi ja keskkooli, 13 põhikooli ja 4 algkooli. Erivajadustega lapsed õpivad Roosi Koolis. 2009. aastal oli üldhariduskoolides kokku 3257 õpilast. Põlvas, Räpinas ja Värskas tegutsevad muusikakoolid, Põlvas ka spordikool ja kunstikool, Räpinas spordikool. Koolieelseid lasteasutusi oli 18. Suvel tegutseb 3 noortelaagrit – Valgemetsa ja Taevaskoja ning Relvo-Spordi noortelaager. Kutseharidust võimaldab Räpina Aianduskool (2011. aastal on statsionaaris 269 ja kaugõppes 523 õppijat).

Kultuur. Põlvamaal on 14 kultuuri- ja rahvamaja, 13 külakeskust ning 35 raamatukogu (neis registreeritud lugejaid kokku 12 300). Maakonnas on 7 muuseumi, neist 2 riiklikud – Põlva Talurahvamuuseum ja Eesti Maanteemuuseum – ning 5 munitsipaalmuuseumid – Seto Talumuuseum ja selle filiaal Saatse Seto Muuseum, Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum, Ahja valla Tuglase muuseum, Peri Koduloomuuseum. Võru- ja Põlvamaa piiril asub Pokukoda (Edgar Valteri raamatukangelaste järgi loodud Pokumaa keskus).

Kultuurimälestised. Riikliku kaitse all on kokku 1549 mälestist: 44 ajaloomälestist, sh Johann Philipp von Rothi haud (Kanepi kalmistul), Karilatsi külakooli hoone (praegu asub seal Põlva Talurahvamuuseum), Põlva kalmistu, Võõpsu aleviku munakivitee ja Mikitamäe vallas Rõsna külas puust palvemaja, 767 arheoloogiamälestist, sh Rosma linnamägi (Põlva lähedal), ohvrikivi Ukukivi (Varbuse külas), kivikalme Juudalinn (Põlgaste külas), kääbaskalmistu (Veriora vallas Koolmajärve ääres) ning hulk Piusa jõe äärseid kääpaid, 214 ehitismälestist, sh Ahja mõisa peahoone, Mooste mõisa hooned ja park (kokku 20 üksust), Põlva kirik, Kauksi vesiveski, Varbuse postijaam ja Kadaja talu hooned (Põlva vallas), ning 524 kunstimälestist, sh Podmetsa kalmistul liivakivist rist, Ludwig von Maydelli altarimaal „Ülestõusmine” (Põlva kirikus), August Weizenbergi hauamonument „Lootus” (Kanepi kalmistul) ning rohkesti õigeusu kirikute ikoone.

Räpina Aianduskool

Seto Talumuuseum

Mooste mõisa härrastemajas on nüüd Mooste põhikool

Sport. Põlvamaal on 130 mitmesugust spordiehitist: 25 erineva suurusega spordisaali ning rahvusvahelistele nõuetele vastav sportmängude hall ja spordikeskus (Põlvas; ujula, võimla, maadlus-, jõu- ja aeroobikasaal), 12 staadioni, 36 välisväljakut, kolme tiiruga laskespordibaas (Põlvas) ja jahilasketiir (Kadajal), ratsutamiskeskus Timmo Tallid, 6 tervise- ja liikumisrada, Mammaste tervisespordikeskus (suusa- ja jooksurajad) ning 3 ujulat. Põlvamaal on 16 matkarada (Laari metsanduslik õpperada, Roiupalu õpperada, Valgesoo õpperada, Kooraste rattarada, Erastvere metsanduslik matkarada, Hatiku koprarada, Kiidjärve kuklasterada, Lajavangu suusarada, Meenikunno matkarada, Õrsava matkarada, Penijärve matkarada, Taevaskodade matkarada, Tilleoru matkarada, Väike Palojärve matkarada, Võhandu matkarada ja Voorepalu suusarada). Maakonnas on 37 spordiklubi, kus harrastatakse 20 spordiala.

Värska sanatoorium

Tervishoid. Tegutseb 18 perearsti ning 13 apteeki. Hambaraviteenust osutatakse 14 hambaravikabinetis. Põlvamaal on 2 haiglat (Põlvas ja Räpinas), maakonda teenindab Tartu Kiirabi AS-i 3 kiirabibrigaadi. Raviasutustes töötab kokku 56 arsti, 13 hambaarsti ja 112 õendusala töötajat. Erastvere Hooldekodu on riiklik (kuulub Hoolekandeteenuste AS-i), omavalitsuste hooldekodusid on 6 – Ahja, Leevi, Mikitamäe, Saverna, Põlva valla ja Krootuse hooldekodu, eraettevõttena tegutseb Eesti Evangeelse Luteri Kiriku Räpina Koguduse Hooldekodu. Vanurite hooldust pakuvad veel Piigaste pansionaat (Kõlleste vallas), Põlgaste pansionaat (Kanepi vallas), Ristipalo pansionaat (Räpina vallas), Saatse pansionaat (Värska vallas) ja Laheda Sotsiaalkeskus (Tilsil, Laheda vallas). Päevakeskusi on 6: Ahja Kristlik Hoolekandekeskus, Põlva Päevakeskus, Räpina Hooldekodu Päevakeskus, Kanepi Päevakeskus, Laheda Sotsiaalkeskuse päevakeskus ja Peri Päevakeskus. Tilsil on lastekodu, Kiidjärvel asub SA Maarja Küla, kus elavad ja töötavad intellektipuudega noored. Rehabilitatsiooniasutused on Karaski Keskus Kõlleste vallas, Põlva Haigla AS-i rehabilitatsiooniosakond ja Värska Sanatooriumi AS.

Ajalugu

Põlva on nn uus maakond, mis kujundati rajoonina Võrumaa põhjaosast, Tartumaa kagupoolsetest valdadest ning varasemast Loode-Petserimaast. Põlva rajoon moodustati 1950 tollase Tartumaa Ahja ja Kiidjärve ning Võrumaa Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mooste ja Põlva vallast. 1959 liideti temaga endise Otepää rajooni idaosa ning 1961 endise Räpina rajooni kesk- ja lõunaosa. Nõukogude ajal 26. IX 1950 – 1. I 1990 oli Põlva rajoon.

Varasema ajaloo kohta loe artikleid:

EE 12, 2003; muudetud 2011